Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbil sügis!

MATHURA: Sügis meis enestes

Kui lakkame arvestamast looduse rütmidega, on oht, et läheme ka ise rütmist välja: üritame õitseda siis, kui oleks aeg viljuda, või võrsuda seal, kus peaksime taanduma.

Sügis. Vahel tundub, et meid ümbritsevad sõnad ja mõisted kasvavad meiega nii kokku, et me enam ei mõtle nende sügavamale sisule ja tähendusele. Sõnadest saavad nimetajad ning võib jääda mulje, et nähtused, millele nad viitavad, ongi ainult üheplaanilised, üheselt mõistetavad. Nagu „puu“ või „tee“ või „põld“ või jõgi“. Või ka „sügis“, mis nüüd üha enam meie ümber oma võimu näitab. Aga kui mõelda, et iga sõna on mõnes mõttes natuke ka küsimus, avaneb meile ehk taas kirevam, isiklikum maailm. Niisiis: sügis?

MEELIS SÜTT: Miks kaldutakse inimsusvastaste tragöödiate puhul pooli valima?

Pariislaste õudustele reageerisime kaastundega, aga Sharm el Sheikist koju lennanud venelaste hukkumise puhul asendus šokk millegi muuga.

Hiljutine verevalamine Pariisis tekitas ülitugeva vapustuse, mille kirjeldamiseks on raske leida sobivaid sõnu. Ootamatu tõdemus, et inimelu on habras ja pöördumatult lõplik, külvab paljudes õudu ning hirmu, viha ja raevu. Meelde turgatavad kartus ja ärevus enda ning lähedaste elu pärast, elukäigu pärast üldse. Kuidas leida meelerahu, turvatunnet ja kindlust? Kelle käest küsida, millest tuge leida?

JANEK KRAAVI. Post-sõnastik XXVIII: kultusteos

Usundiloos käsitletakse kultust maagilise väega üleloomuliku olendi või reaalse objekti teenimise, kummardamise ja austamisena, mis võib olla üksikisiku või isikute rühma harjumus; see võib olla salajane või avalik. Kuid religioosse mõtteviisi taandudes nihkub kultuse paradigma järjest enam kunsti valdkonda ning leiab uued kiindumusobjektid eelkõige kirjandusest, kinost ja muusikast. Omalaadse renessansi teeb kultuse fenomen 1960. aastatel, mil iidolite kummardamisest saab popkultuuri iseloomulik tunnus, kusjuures kummalisel kombel säilivad uuskultuslikus käitumises ka mitmed traditsioonilisele religioossusele omased elemendid.

TUUL SEPP: Surma eemaletõukav ligitõmbavus

Aasta pimedaimal ajal, enne veel kui jõulud saabuva talve hubaseks ja sõbralikuks muudavad, on sobiv aeg mõelda surma peale. Surma teema tekitab inimestes ühelt poolt õudu, teiselt poolt aga veidrat põnevust. Surm tundub nii lihtne ja loogiline, kui vaatleme meid ümbritsevat hilissügist, teiselt poolt jääb aga lõpuni mõistmatuks. Kuidas on võimalik, et keegi, kes just siin oli, on nüüd läinud? Mida surm tähendab ja miks see üldse vajalik on? Evolutsioon, mis üldiselt on elusorganismide sõber, kujundades meid keskkonnaga hästi sobituvaks, nutikaks ja osavaks, tõmbab meil vaiba alt ära – just evolutsioonilised mehhanismid seavad piirid meie surematusele. Loodus kujundab ka meie suhtumist surma ja surnutesse ning eelseisev paratamatu lõpp mõjutab meie käitumist.

EVA LEPIK, RAUL VEEDE: Loomevabaduse puudumine teeb meist kõigist kriminaalid

Autoriõigust on Sirbis käsitletud ohtralt ja üpris mitme nurga alt. See on ka loomulik: autoriõigused katavad kogu kultuuri ja teadust ning suurt osa majandusest, siin kohtuvad suured summad, vastandlikud huvid ning keerukad tehnilised nüansid. Siiski on seni kõrvale jäänud aspekt, mis puudutab nüüdsel kõige jagamise kultuuri ajastul peaaegu igaüht – panoraamivabadus ehk õigus teha kujutisi avalikus kohas seisvatest kunstiteostest ning neid oma äranägemist mööda pruukida, otsimata iga kord autorit või ta pärijat ning palumata neilt luba.

ART LEETE: Soome-ugri aed

Soomeugrilased harivad põldu ammustest aegadest. Etnograafid on täheldanud soome-ugri aedades läbisegi nii arengut modernsuse poole kui ka iidsete aegade järelkaja. Aiad on olulised kultuurilise ruumi ülesehitamisel ja mõtestamisel. Seda, et taimed kasvavad mõtterikkalt, eesmärgipäraselt ja funktsionaalselt, mõistavad ka soomeugrilased ise.

Kas tahame koguda tuntust humaansuse ja kaastundmusega? MARION PAJUMETS ja EERO JANSON intervjueerivad Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretäri MICHAEL DIEDRINGIT. Diedring: „Inimesed ei ole kastid, mille üle Euroopa hajutamine on logistikute pärusmaa.“

 Detektiivitöö arhiivis. ALJONA SURŽIKOVA intervjuu Venemaa riikliku filmifondi vanemkuraatori PJOTR BAGROVIGA. Pjotr Bagrov: „„Laenatud naene“ on vähemalt Eestiga koostöös valminud, võimalik, et ka puhtalt eesti film.“

Muljeid tänavustest ilukirjanduslikest debüütidest

Kunstide süntees Kumu sügiskonverentsil

Puidusõbralik Eesti

Ajarännak koolilaulikutega

Arvustamisel

Urmas Eero Liivi mängufilm „Must alpinist“

Richard Straussi „Arabella“

Eesti Draamateatri „Tartuffe“

Fideelia-Signe Rootsi näitus „Tugevate tee“

Steven Spielbergi mängufilm „Spioonide sild“

Ersokate „Kaks tuvi“ ja eksklusiivne kontsert Schloss Fall’is

Piret Jaaksi „Linnalegend“

Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus „Minu lamp põleb“

Pille-Riin Purje „Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust“

Tallinna Linnateatri „Veider orkester“

Jass Kaselaane „Majakas“, Anna Mari Liivranna näitus „One Becomes Many, Many Become One“, Kaarel Eelma „Aiamaja laiendus“EKA I kursuse magistrantide näitus „Pind“, Jüri Kase „Valge joon“ ja näitus „Uusimat Eesti graafikat. Stonerollers Tallinnas“