Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis kunst ja Barthes, naised ja Ida-Euroopa ning kultuuriajakirjanduse ajataju. Sirbi vahel Diplomaatia nr 11.

Sirbi avab Liisa Kaljula usutlus Londoni Tate’i kunstimuuseumi Venemaa ja Ida-Euroopa moodsa ja nüüdiskunsti ostukomisjoni liikme MAARJA OVIIR-NEIVELTIGA. See usutlus on oluline, sest räägib maailma juhtivates moodsa kunsti muuseumides selle sajandi teisel kümnendil aset leidvast postkoloniaalsest pöördest. Maarja Oviir-Neivelt: „Kõige rohkem kahju teeb meile enda marginaliseerimine ja kultuurilise alaväärsustunde tekitamine.“

Veel Ida-Euroopa kunsti rahvusvahelistumisest: Kadri Laas, Piia Ausman, Olga Temnikova, Tiina Määrmann, Maria-Kristiina Soomre

OTT KARULIN: „Peaks vist ukse avama …“

Kunstniku- ja kirjanikupalk on ad hoc plaaster, mitte süsteemne lahendus.

Teate ju küll seda anekdooti, mida muu hulgas meiegi kohta räägitud (jah, teie, kuuevarbalised). Toas istub kolm eestlast. Heliseb uksekell. Tunni möödudes ütleb esimene eestlane: „Uksekell vist helises …“ Läheb veel tund ja teine lausub: „Peaks vist ukse avama…“ Kulub veel üks tund ja kolmas eestlane teeb sõna teoks ja avab ukse, mille taga seisab neljas eestlane, kes rõõmsalt hüüatab: „Oh, olete te ikka kiired poisid, ma ei jõudnud veel teist korda uksekellagi anda!“ Viimased kaks aastat on siiski näidanud, et tegelikult on eestlased vägagi emotsionaalne rahvas – vähemalt juhul, kui on oht, et ukse taga annab kella gei, pagulane või loovisik.

JOHANNES SAAR: Aeg ja ajataju kultuuriajakirjanduses

Mida arvata väitest, et eesti kultuuriajakirjanduse silmaring on drastiliselt ahenenud? On’s asi tõepoolest drastiline? Millega võrreldes? Miks just sellega? Ja miks ei võiks seda hoopis nimetada näiteks tähelepanu koondumiseks põhilisele?

Kõike võib, kui sõnade „drastiline“ ja „põhiline“ tähendus on teada. Kuid ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et aastail 2014–2015 mahub eesti ajakirjanduse kultuurikülgede silmaring laias laastus lahedasti nädalapikkusesse aegruumi (ja linnakesse nimega Tallinn). Mida see tähendab?

VALNER VALME: Nädal kultuuriajakirjanduses

Kas kultuuriajakirjanduse leib peab tulema samast ahjust, kust muud uudised, küsib Johannes Saar siinsetel külgedel, kurtes samas, et Eesti kultuuriajakirjanduse jaoks kehtib ainult üks mõõt: nädal ehk „siin ja praegu“. Küsimus on õigustatud, sest kultuuriajakirjandusele omistame ikka rohkem vabadust ja isepäisust, kui seda tasub oodata eeldatavalt objektiivsest päevauudistevoolust.

Roland Barthes 100: Neeme Lopp, Marek Tamm, Liina Siib, Hasso Krull, Tõnis Kahu, Linnar Priimägi

MAARJA KANGRO: Ida-Euroopa naised Viinis. Bruno Kreisky Forumi feminismikonverentsi ajendas veendumus, et Ida-Euroopa naiste sotsialismijärgsest ühiskogemusest on liiga vähe räägitud.

Intervjuu Maria Fausti ja Lauri Sommeriga

Saage tuttavaks – Eesti esiprõmmija! Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlusel Tartus astub Eesti eest võistlustulle Merily Porovart.

TRISTAN PRIIMÄGI: Uued levifilmid PÖFFil

LEELE VÄLJA: Mida teha varemetega

Varemeid on meie maastikus palju. Riigikorra ja majandusmudeli muutus muutis ka paljud hooned kasutuks, viimastel aastatel võimust võtnud kestlik kahanemine (rahandusministeeriumi termin meie regionaalse arengu kohta) lisab neid veelgi. Keskkonnainvesteeringute Keskuse jäätmekäitluse programmist toetatakse kohalike omavalitsuste hinnangul maastikupilti kahjustavate lagunenud ja kasutusest välja langenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.

Arvustamisel

Mudlumi jutustus „Ilus Elviira“ ja Lauri Sommeri luulekogu „kunagi“

„Figaro pulm“ Berliini riigiooperis, „Karlsson katuselt“ Estonias ning Vaba Lava „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“

Tõrva dokumentaalfilmide festival ja WOMEX Budapestis

Kontserdid „Jaan Õun 70“ ja „Noored juured“

Uued Eesti animafilmid „Animated Dreams’il“

Karlova teatri „Romeo vs. Julia“ ja Eesti Draamateatri „Julia ja Romeo“

Musta Kasti „Tanknaine. Laevatüdruk“