Sel reedel Sirbis

„Subjektilt subjektile“, Reet Varblane vestleb Mai Leviniga Liisi Veski Pätsi monumendist Moonika Siimets, „Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga“ Joosep Susi, „Kuidas tähendab nüüdisvärss?“ Eva Lota Vain, „Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?“ Ülar Allas, „Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus“ Erik Puura, „Teadlase dilemmad“ Margit Mutso, „Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt“ Evar Saar, „„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas “ Kadri Steinbach, „Pole linn ega maa“ Anu Soojärv, „Unustatud imede tuba“ Intervjuu filosoof Leo Luksiga arhitekt Marvin Bratkega filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapääga bariton Leonardo Neivaga

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Subjektilt subjektile. Reet Varblane vestleb Mai Leviniga
Mai Levin: „Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.“
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile ‒ suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. See on tal teine Kristjan Raua preemia: esimese pälvis 1999. aastal Eduard Wiiralti monograafia eest. 2007. aastal autasustati teda riigi kultuuripreemiaga näituste „Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud“ ja „Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest“ ning näitusekataloogide eest.

LIISI VESKI: „Meie oleme võimu hooldajad“
Päts pidas eriti kahjulikuks, kui valitsust ei toetata just ülikoolilinnas, ning arvas, et „tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid“.
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis veel korralikult lahti mõtestatud.

Vähem edukate meeste pärisosa. Valle-Sten Maiste vestleb Leo Luksiga
Leo Luks: „Mõnikord kaldub vabamõtleja teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks.“

Loe ka Leo Luksi artiklikogumiku „Filosoofia kui looming“ ja Jüri Eintalu „Tõde või eimiski“ arvustusi!

JOOSEP SUSI: Kuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusring Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosionil
12. novembril leidis Tartu ülikooli peahoones aset Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud värsiõpetuse sümpoosion. Ettekannetes käsitleti värsiteoreetilisi sõlmküsimusi, uuemaid suundumusi luuleteoorias, aga ka antiik- ja rahvaluulet, samuti muutusi eri ajastute eesti luules. Vestlusringis arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle. Osalesid luuletaja ja toimetaja Carolina Pihelgas ning kirjandusteadlased Mihhail Trunin ja Mart Velsker, aga sõna võtsid ka kuulajad, kel värsiküsimused südamel.

EVA LOTA VAIN: Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?
Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.
Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade seas, kuna muid meelelahutusviise tekib aina juurde. Noorte lugemus eraldi ei vähene rohkem kui teistel vanuserühmadel.

+ Betti Alveri kirjandusauhind

MOONIKA SIIMETS: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga
Lembit Ulfsak: „Meil on vastastikune sümpaatia. Minul kino vastu ja kinol minu vastu.“
On inimesi, kellega kohtud elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline Lembit Ulfsak, kes saatuse õnnelikul tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis „Deus ex Machina“ (2005). Mõned aastad hiljem läksin Lembitu juurde plaaniga kirjutada Eesti filmipõlvkondi ühendav raamat, kus noored filmitegijad intervjueerivad vanemaid kolleege. Kahjuks ei sündinud raamatut kunagi, kuid nüüd, Lembit Ulfsaki 75. sünniaastapäeval, näib õige hetk see kaheteistkümne aasta tagune kohtumine esmakordselt avaldada.
Sel hetkel, 2010. aasta kevadel oma Kakumäe kodu köögis kohvi juues ei teadnud Lembit Ulfsak veel, et üks väga oluline aeg tema kinonäitleja karjääris on alles ees. 2013. aastal esilinastus Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ Lembit Ulfsakiga peaosas ning kahe aasta pärast saab sellest võõrkeelse Oscari nominent.
Katkeid intervjuust on kasutatud elulooraamatus „Lembit Ulfsak“.

Päikeseranniku promillikombo. Annika A. Koppel vestleb Jukka-Pekka Valkeapääga
Soome filmirežissöör Jukka-Pekka Valkeapää sai järjekordse filmi idee siis, kui sõber saatis talle Fuengirolast pildi, kus umbes kuuekümnene naine istub hommikul tänavakohvikus, tepitud mantel seljas ja pooltühi õlleklaas ees. Miski selle naise pilgus jäi Valkeapääd nii kummitama, et ta asus filmistsenaariumi kirjutama. Sellest sai Soome-Eesti ühistööna valminud film „Suur noos“, mis linastus tänavu Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistlusprogrammis ja jõuab kohe ka siinsesse kinolevisse.

MARGIT MUTSO: Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt
Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.
Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: „Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne … ?“ – „No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse,“ seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – „Aa, huvitav …“ Inimene oli viisakas ja rohkem midagi ei lisanud, erinevalt Sirbi keeletoimetajast, kes oli arhitektide tekste lugedes üksjagu nördinud: muidu targad inimesed, aga see keel …

Tuleviku arhitekt on süsteemidisainer. Ra Martin Puhkan vestleb Marvin Bratkega
Marvin Bratke on Berliinis tegutsev saksa arhitekt ja disainer. Arhitektidiplomi sai Bratke 2011. aastal Müncheni tehnikaülikoolist. Praegu on ta teemad uued tehnoloogiad arhitektuuris ja tööstusdisaini lahendustes. Ta laveerib arhitekti, tootedisaineri ja veebidisaineri mõttemaailma vahel, otsides lahendusi, kuidas digimeetodite ja arhitektuuri sidumise abil ehitada ökonoomsemaid ja püsivamaid hooneid. Projektijuhina teeb Bratke koostööd Los Angeleses, Berliinis ja Pekingis asuva rahvusvahelise arhitektuuripraksisega GRAFT Architects.

ÜLAR ALLAS: Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus
Süvenev energiakriis, ähvardav majanduslangus, kiire inflatsioon ja kõrgeks kruvitud geopoliitilised pinged mõjutavad ka krüptoturgu.
Krüptoraha pooldajad peavad plokiahelal põhinevat rahandussüsteemi innovaatiliseks ja õiglaseks. Seevastu skeptikud nimetavad seda majandusmulliks ja kriminaalide valuutaks. Tõde peitub kusagil vahepeal.

ERIK PUURA: Teadlase dilemmad
Multidistsiplinaarsuses peituvad lahendused, aga kellele need meeldivad?
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade „UV faktor“, kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud.

ANU SOOJÄRV: Unustatud imede tuba
Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu galeriis avati 3. novembril retrospektiiv Tallinna linna pedagoogilisest muuseumist, sõdadevahelisest tähtsast hariduskeskusest. Uuenduslik asutus sündis omariikluse tulekuga jõudu kogunud teotahte pärituules, mil asutati seltse, ühinguid, algatati kampaaniaid ja ühistegevust. Jätkati ärkamisajal alguse saanud vanavara ja suulise pärandi korjandustega, ka XX sajandi algul vallandunud rahvuslike mäluasutuste rajamisega. Eesti Rahva Muuseumile pandi alus 1909. aastal, kunstimuuseum alustas tegevust 1919. aastal, tervishoiumuuseum 1922. aastal, Tallinna linna pedagoogiline muuseum 1922. aastal.

EVAR SAAR: „Agenda parva“ tiêeb sinno ensas
Vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt kahjuks praegu suhteliselt vaikne, vaatamata sellele, et sel aastal sai 400 aastat tartu kirjakeele vanima säilinud trükise ilmumisest.
Tartu kirjakeel on küll juba üle saja aasta kasutusest väljas, aga lõunaeesti on kõneldud keelena elus püsinud ja viimased 35 aastat on selle neljast tütarkeelest kõige kiiremini uue standardkeele suunas arenenud võru keel. Seto ja mulgi keele arendamisel ning identiteedi tugevdamisel tehakse samuti edusamme, vaid vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt suhteliselt vaikne. Kuid kas vahe ongi nii suur, kui püsimise peamine tagatis – lõunaeestit kodukeelena kõnelejate arvu kasv – kipub kõigil, ka võrukestel, eest ära libisema?

KADRI STEINBACH: Pole linn ega maa
On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.
Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää?

Arvustamisel
Sanna Kartau luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“
Joonas Veelmaa luulekogu „Alaska“
laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“
autorikontsert „Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85“
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“
seminar „Üle mere – yli meren. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“
Eesti Draamateatri „Võõrad“
Tallinna Linnateatri „Regina madre“
tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“
Viktor Marvini „Must laegas“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht