Sel reedel Sirbis

Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi. Pille-Riin Larmi intervjuu Ilona Martsoniga
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
Sel nädalal tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon esimest ümmargust sünnipäeva. Tõlkijate ühistest ettevõtmistest kümne aasta jooksul, aga ka raamatute eestindamisest ja maailmas toimuvast kõneleb sektsiooni esimees Ilona Martson.

DANIELE MONTICELLI: Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Viimasel paaril kümnendil on kirjandusteadlased ja tõlkeuurijad kritiseerinud põhjapanevalt maailmakirjanduse mõistet, mille pakkus 1827. aastal välja Johann Wolfgang von Goethe, ja selle teisiti defineerinud. Varasemad kriitikud, nagu Edward Said, keskendusid mõiste laiendamisele, asendades Euroopa-keskse klassikute ja meistriteoste kaanoni palju laiema, üleilmastatud kaanoniga, mis sisaldab ka endiste koloniaalmaade kirjandust. Maailmakirjanduse mõistet laiendava sõnastuse leiame näiteks kirjandusteadlase David Damroschi 2003. aastal pakutud definitsioonis: „Maailmakirjandus hõlmab kõik kirjandusteosed, mis ringlevad väljaspool oma päritolukultuuri kas tõlkes või originaalis … Teos toimib maailmakirjanduse teosena ainult siis ja seal, kus ta on kohal mõnes kirjandussüsteemis väljaspool oma päritolukultuuri“.

Vaata lisaks: UNESCO Index Translationum. Aastatel 1979–2019 maailmas avaldatud tõlgete arv

RICARDO VICENTE: Dekonstrueerides diskrimineerimist
Tartu ülikooli senati otsus keelduda uute Venemaa ja Valgevene üliõpilaste vastuvõtmisest on häbiväärne.
Esmaspäeval, 7. märtsil toimunud erakorralisel koosolekul otsustas Tartu ülikooli (TÜ) senat, et ülikool ei võta enam vastu uusi Venemaa ega Valgevene kodanikest tudengeid peale nende, kellel on juba olemas Eesti või mõne muu Euroopa Liidu riigi elamisluba. Kaks nädalat hiljem kinnitas Tartu ülikooli nõukogu selle otsuse ja Tallinna tehnikaülikooli senat tegi samasuguse valiku. Nähtavasti on need esimesed ja ilmselt ainsad Euroopa ülikoolid, kus selline otsus on langetatud.

KAAREL VANAMÖLDER: Akadeemiline vabadus sõjatules
Meist ei tohi saada mugavuskaasosalised Venemaa kuritegudes. Naiivsus, ignorantsus ja ükskõiksus vastutusest ei vabasta.
Iga uus päev lisab Ukrainas laipu – tapetud tsiviilelanikke ja langenud sõdureid. Surnud keeratakse kilekottidesse ja tekkidesse, laste kehad moonduvad kookonilaadseteks pampudeks. Kui on võimalik, veab ekskavaator maasse kraavi, millest saab massihaud. Kui kaevata ei saa, sest Vene väed pommitavad, jäävad surnukehad matmata, lebades poolpurustatud hoonete keldrites või lageda taeva all. Oma sõdurite jäänuseid Vene sõjavägi kokku ei korja ja matmiseks ära ei vii. Neid peavad auku ajama Ukraina võitlejad, kes on okupandid ise maha löönud, või siis Punane Rist. Venemaa jaoks on omad prügi. Tsiviilelanikke linnadest välja ei lasta, evakueerimiskoridorid on tule all.

VALDEK LAUR: Disko, loitsud ja autoripositsioon
Iga lause on kõikvõimsale robotjumalale suunatud loits, et too annaks kunstnikule teose. Mida parem on palve, seda originaalsem ja põnevam on teos.
Pole olemas midagi tõeliselt originaalset – kõik on vaid töötluse ümbertöötlus. Samas kannab iga töötlus endas midagi uut. Generatiivse digitaalkunsti vallas lööb tantsu üks tont, kes on avanud täiesti uued väravad nii põrgusse kui taevasse. Selle tondi nimi on Disco Diffusion ning ta pole tulnud üksinda.
Möödunud sügisel lõid protseduurilise ja generatiivse digikunsti foorumid kihama. Google Colabi programmeerimiskeskkonda hakkasid ilmuma käivitatavad koodilõigud, mis lõid lühikese sisestatud teksti põhjal täiesti uusi, põnevaid ja usutavaid visuaalseid objekte.

Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge. Airi Triisberg intervjueeris Peep Petersoni
Peep Peterson: „Ametiühingute tarvis on prekaarne töö nagu autojuhtimise pimeala. Me teame, et see on olemas, kuid me ei näe seda.
2021. aasta oktoobris sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit 2022. aasta alampalga osas üleriigilise kokkulepe. Selle tulemusena tõusis riiklik alampalk 70 euro võrra, nii et tänavu on alampalga brutokuumäär 654 eurot ja tunnimäär 3,86 eurot. Möödunud aastaga võrreldes tõusis alammäär 12%. Alampalga mõjul tõuseb järgmisel aastal sotsiaalmaksu miinimumkohustuse määr 654 euroni. Sellest sõltub vabakutseliste töötajate ligipääs sotsiaalkaitsele, see on ravikindlustusele, töötuskindlustusele ja pensionile.
Peep Peterson on Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees. Sellele ametikohale valiti ta 2013. aastal ning järgmiseks ametiajaks tagasi aastal 2019.

TRISTAN PRIIMÄGI: Ukraina ehitaja
Režissöör Oleksandr Dovženko pidi Nõukogude süsteemis tegema moraalselt ja kunstiliselt küsitavaid samme, kuid oma karjääri käigus kinnistas ta maailma arusaama Ukrainast kui iseseisvast filmimaast.
Koos sõjakoleduste ja arusaamise, kui pöördumatult on maailm muutunud, tõi Ukraina sõda kaasa ka kurva tõdemuse, kuivõrd ma ise, ja ilmselt veel paljud, on Ukraina identiteeti ja selle pikendusena ukraina kultuuri suhtunud kui millessegi derivatiivsesse. Raske on seda endale tunnistada, aga ukrainlaste pidamist ukrainlasteks ja ukrainapärase eristamist näiteks vene omast on olnud aeg-ajalt väga keeruline praktiseerida. Probleemist – ukraina kultuuri assimileerumisest vene omasse – on sügavalt teadlikud ka ukrainlased ise. Meenub Donbassi ründamise järgne Ukraina filmiinimeste vestlusring Tallinnas Ukraina filmipäevadel, kus riikliku filmiagentuuri juht Filipp Iljenko tõi paar groteskset näidet: „Praegu valitseb absurdne olukord, kus vaadatakse vene sõjafilme, aga ise pärast sõditakse nendega, keda just filmis nähti.“

ÜLO MATTHEUS: Ukraina sõda ja müüdid
Paljud teeviidad Ukrainas vahetati välja ja need näitasid okupantidele vaid ühte suunda, kuhu minna. See on nüüd juba osa ukraina folkloorist.
Sõda sisaldab nii tapatalguid kui ka müüte, mis sõjategevust toidavad ja õigustavad. Putinlik propaganda on loonud müüdi Ukrainast kui banderalaste fašistlikust riigist, mis tuleb denatsifitseerida ja demilitariseerida. See kõik ei olevat seejuures sõda, vaid sõjaline erioperatsioon, kuid seda ei usu vabas maailmas keegi. Ukrainal on lihtsam, neid usutakse. Läänes usutakse, et tegemist on Venemaa sõjaga Ukraina riigi ja rahva vastu, okupatsiooniga, sõjakuritegudega, fašismiga Georgi lintide ja Vene lipu all. Vene sõdureist on saanud orkid, Mordori riigi kurjuse sõdalased.

ÄLI-ANN KLOOREN: Valguse võlu
Kohutava kurjuse kõrval on palju headust, ka muusikaelus: ei ole peaaegu ühtegi kontserti, millega ei käiks kaasas moraalne või rahaline tugi Ukrainale.
Kuidas kirjutada muusikakriitikat, kui olen alustanud päeva uudistega Butšast, Irpinist ja Mariupolist? Ilmselt on paljud, kes jälgivad sõjasündmusi, pidevalt küsimuse ees, kuidas anda praeguses olukorras oma igapäevastele tegemistele sisu ja mõte. Kuidas käia kontsertidel ja mitte tunda end iga kord süüdi, et meil on see võimalus, aga neil seal ei ole?

DAMIANO CERRONE, JOHN HADAWAY: Millest me räägime, kui räägime kahanemisest?
Mõni aasta tagasi loovutati rahandusministeeriumi haldusesse tosin Ida-Virumaa korterit pärast seda, kui Kohtla-Järve omavalitsus oli teatanud elanikele ja korteriühistutele, et nad võivad oma soovimatu kinnisvara riigile loovutada. Kuigi Eesti kahanemine pole enam uus teema, on mõttevahetused siiani tõukunud peamiselt üldisest statistikast ja kõhutundest. Nimetatud Kohtla-Järve juhtum tuli üllatusena kõigile, eriti veel ajal, mil üldine kinnisvaraturg oli heas seisus, kinnisvara hinnad tõusid ning laenu anti soodsatel tingimustel.

Nutikas kohanemine kui sotsiaalne innovatsioon. Merle Karro-Kalberg intervjueeris Kadri Leetmaad
Värskelt on ilmunud OECD analüüs „Nutikas elanikkonna kahanemisega kohanemine. Valmistumine Eesti piirkondade demograafiliste muutuste vastu“. Aruandes on vaadeldud praegust Eesti olukorda ning antud eri valdkondades poliitikasoovitusi kohanemiseks seoses mitmetes piirkondades kahaneva ja vananeva rahvastikuga. Veebruaris arutati analüüsi tutvustaval seminaril muu hulgas ka selle üle, kas meil on piisavalt teadmisi ja vahendeid, et mõista piirkondade tühjenemise põhjusi ning kujundada elukeskkond kahanenud elanikkonnale vastavaks. Neil teemadel jagab oma mõtteid seminaril üles astunud Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja, inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa.

KRISTJAN MÄNNIGO, LAURI LIHTMAA: Kuidas leida üles tühjad eluruumid?
Elanikkonna vähenemine ja vananemine ning sellest põhjustatud muudatused elukeskkonnas, sealhulgas majade ja korterite tühjaksjäämine, on kompleksne ja mitmekihiline nähtus. Ühest küljest on seda keeruline mõõta ja teisest küljest veelgi keerulisem strateegiliselt suunata. Kihte lisab asjaolu, et probleemi eri mõõtkavas või üldistusastmel käsitlemisel võib tulemus suuresti erineda. On äärmiselt oluline, kuidas kogu Eestis läheb, kuid ka üksiku maja puhul tuleb aru saada, millega tuleb rinda pista tühja hoone lähinaabritel. Asumites ja omavalitsustes ei saa jätta tähelepanuta, et elukoha atraktiivsuse kahanemises mängib rolli ka iga hoone kehv seisukord.

RAGNE KÕUTS-KLEMM: On sõda vallutanud kõik me meeled
See lugu on kirjutatud lootuses, et ajakirjandus ei väsi ning oskab sõjauudiseid doseerida nii, et ka auditoorium ei väsi.
Ajakirjandus hoiab sõjateemat püsivalt kõneainena päevakorras. Sündmuste ja protsesside pikaaegse kajastamise puhul on aga teada, et ühel hetkel väsivad sellest nii auditoorium – nemad kiiremini –, kui ka ajakirjandus ise. Ajakirjanduse väsimine toimub teematähelepanu tsüklite vormis – püsiva tähtsusega teemale sõidavad sisse põrutavamad, skandaalsemad sündmused. Ajakirjanduse väsimise hoiab ära ainult see, kui tegemist on äärmiselt harvaesineva ja mõjuka sündmusega. Sõda Ukrainas seda on. Paistab, et Eesti suuremad uudisportaalid ei ole veel väsinud.

Arvustamisel
Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“
„Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel“
René Levolli „Automotokroonika. Tsaariaeg“
videomängude muuseum „LVLup! WarpZone“ ja näitus „Näotus“ Narva kunstiresidentuuris
näitused „Fookus. Rüiuvaibad“ ja Mara Ljutjuki „Unustamatud“
Richard Wagneri muusikadraama „Tristan ja Isolde“ Vanemuises
Flandria Sümfooniaorkestri kontsert
Carl Orffi ooper „Kuu“ EMTAs
Eesti Draamateatri „Vaimude tund Koidula tänavas“, Vaba Lava „Ma võiksin sulguda pähklikoorde“ ja Rakvere teatri „Algus“
mängufilm „Hea boss“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht