Sel reedel Sirbis

ÜLO MATTHEUS: Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
Inimene on teatud mõttes nagu kooreürask, kelle tegevus hävitab elukeskkonna, milles ta elab. Kooreüraskil on võimalus edasi rännata puult puule, ühest metsast teise ja jätkata lõputult paljunemist, kuid inimesel on vaid üks „puu“, planeet Maa, ja esialgu saab ta vaid unistada, et kui ta on oma planeedi ära tarbinud, siis istub ta mingisse kõrgtehnoloogilisse lennumasinasse ja siirdub järgmisele taevakehale, kus sobiv elukeskkond ja puutumatu loodus teda jälle ees ootavad.

EIMAR RAHUMAA: Kas kirjandusauhinna võib anda poliitilisele idioodile?
Poleemika Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Peter Handke ümber ei näi Rootsis vaibuvat veel niipea.
Peaaegu kuu on möödunud 10. oktoobrist, mil Rootsi Akadeemia uus alaline sekretär, Göteborgi ülikooli kirjandusprofessor Mats Malm avas kell 13 börsisaali nikerdustega ukse ja lennutas Rootsist maailma aasta tähtsaima teate. 2018. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat on poolatar Olga Tokarczuk ja tänavuaastase auhinna saab austerlane Peter Handke – „mõjurikka loomingu eest, mis on keelelise leidlikkusega uurinud inimkogemuse ääreala ja eripära“. Traditsiooni kohaselt saadab teadet rõõmuhüüe saalist: „Äntligen!“ („Viimaks ometi!“) Seekord aga täielik vaikus. Halb enne?

MIRJE MÄNDLA: Oktoobrikuu värvid ja detailid
Värvikirevas ja institutsiooniderohkes kontserdielus tõusid oktoobrikuus esile hõrk festival „Afekt“ ja Erkki-Sven Tüüri sünnipäeva tähistamine, eredate leidudega rõõmustasid kõrva väiketegijad.
Oktoobri kõlasündmustele kontserdisaalides tagasi vaadates on raske piirduda kalendrikuuga: pidev ja süvitsi kulgev muusikast mõtlemise protsess on endale uuristanud omaette teekonna. Tuletornid sel teel on eri põlvkonnast Erkki-Sven Tüür, Märt-Matis Lill ja väljastpoolt Eestit maailmaklassi helilooja Toshio Hosokawa, keda on nimetatud ka elavaks legendiks. Viimase ajadimensioone avav helilooming sobib ülimalt hästi hingedeajal esitamiseks.

RIINA GRETHIEL LEPPOJA: Alternatiivse kunstihariduse rajaja Tõnis Vint
Tõnis Vindi õpetused olid infopaketid, mis aegamööda ja õigeaegselt avanesid, tuues nähtavale midagi, mida maailm vajab ning mis tema õpilasi edasi liikuma innustas.
Tõnis Vindi mõju eesti kunstile ja mõtteruumile on olnud väga suur, selle hulka kuulub ka õpetamistegevus ja oma koolkonna, Studio 22 loomine. Studio 22 kohta ütles Tõnis Vint ise, et tegemist on omamoodi fenomeniga.
Tõnis Vindi koolkond tekkis juba 1970ndate algul, kui väike rühm huvilisi hakkas käima Vindi juures kodus loengutes ja kunstitundides. Esimeste õpilaste seas olid Marje Taska, Liili Maas ja Siim-Tanel Annus. Hiljem liitus stuudioga ka Ene Kull. Ükski neist õpilastest ei omandanud kunagi traditsioonilist kunstiharidust, neist kujunesid kunstnikud Tõnise käe all.

PILLE METSPALU: Pragmaatiline planeerimine Eesti moodi
Loov, stsenaariumipõhine mõtlemine peab olema planeerimisõppe alus ja tagama ruumilise planeerimise elujõu.
Pragmatism on üks kummaline nähtus. Ühelt poolt on tegu filosoofiasuunaga, kus arusaamu ja teooriaid hinnatakse neile rajatud tulemuse alusel. Pelgalt teooriad ei ole aga väärtus iseeneses, oluline on nende rakendamine. Pragmaatilisuseks nimetatakse sageli ka seesugust taunitavat tulemusele orienteeritust, kui eesmärk saavutatakse vahendeid valimata. Pragmatism on oma vastuoluolisuses huvitav teoreetiline lähtekoht Eesti ruumilise keskkonna planeerimise uurimisel.

INGRID RUUDI: Topeltmoraaliga ühiskonna tunnismärk
Kuidas jõuda arusaamisele, et Valgeranna puhkekompleksi unikaalse ruumilise keskkonna säilimine ja koha minevik ei ole takistus, vaid majanduslik lisaväärtus?
Olles harjunud mõtlema, et Nõukogude aeg on ühiskondlikus mälus nii lähedal, tuleb mõnikord üllatusena, kui kaugele see juba rahva mälus on jäänud. Tegutseb põlvkond, kellel pole isiklikku Nõukogude ajal elamise kogemust, kellele tollane eripärane ühiskond ja kultuur pole kaugeltki enesestmõistetav, vaid vajab selgitamist. Ruum on selles suhtes sageli parem töövahend kui pilt – peale visuaalse info on see ka vahetult kogetav – piltlikustab, millised käitumisviisid on võimalikud, kuhu pääseb ja kuhu mitte, kellele ja milliseks tegevuseks kui palju ruumi on ette nähtud. Need ja kõikvõimalikud muud aspektid näitavad, kuidas arhitektuur määratleb inimeste olemisvõimalusi ja kehastab ühiskondlikke norme.

ANDRES KUUSK: Kõige tähtsam on energia
Süsihappegaasi hulk atmosfääris on industriaalajastul kasvanud üle 40%. Nii kiiret kasvu pole teadaolevalt olnud viimase 66 miljoni aasta kestel.
Palju aastaid tagasi alustas akadeemik Juhan Ross looduseteemalist teadusettekannet instituudi nõukogus sõnadega „kõige tähtsam on vesi“. Kahtlemata oli akadeemikul õigus. Nii kogu elu kui ka Maa atmosfääriprotsessid on seotud veega ja neid kujundavad vee iseäralikud füüsikalised ja keemilised omadused. Energiavajadus kõikvõimalikes looduslikes protsessides ja inimtegevuses on nii enesestmõistetav, et see justnagu ei vajagi meeldetuletamist. Tänapäeva inimühiskonnas on energia roll siiski täiesti erandlik. Kogu tsivilisatsioonieelse aja ja viis tuhat aastat ajaloolist aega oli inimese energiavajadus loodusega tasakaalus. Liigse kuuma eest varjuti või jahutati veega, külma peletamiseks põletati lõkkes või koldes maalt ja metsast kogutud kütet.

KATRIN PIHL, SIIM KRUSELL: Toote-, teenuse- ja kasutajakogemuse disainereid on üha rohkem vaja
Toote-, teenuse-, interaktsiooni- ja kasutajakogemuse disainerite töökohtade arv lähitulevikus kasvab, kuid neid ei õpetata piisavalt. Keelespetsialistiks õppijaid on aga märkimisväärselt enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda.
OSKA kultuuri ja loometegevuse uuringutes vaadeldud ametites töötab ligikaudu 31 000 inimest, kellest pea 1800 moodustavad audiovisuaalvaldkonna töötajad, 3000 töötab sõna ja keele ning ligi 4000 disaini ja kunstiga seotud ametites. OSKA kultuuri ja loometegevuse II uuringus analüüsiti audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, disaini ja kunsti, turunduse ja kommunikatsiooni ning trükitööstuse töötajate ja oskuste vajadust aastani 2026 ning võrreldi seda hariduses pakutavaga. Näiteks uuriti režissööride, fotograafide, disainerite, kunstnike, ajakirjanike, keeletoimetajate, kirjanike hõive muutust ja oskuste vajadust.

Triinu Soikmetsa galeriikäik
Sveta Grigorjeva luulesalv
Finlandia auhinna kandidaadid 2019

Intervjuu
kunstniku ja haridusfilosoofi Jan van Boeckeliga
režissöör Rašid Nugmanoviga
festivali „Hullunud Tartu“ eestvedaja Siim Lillega

Arvustamisel
Jaak Jõerüüdi „Poliitiline daamikinnas“
Mart Kivastiku „Taevatrepp“
Viini Burgtheateri „Meister ja Margarita“, Kinoteatri ja Endla teatri „Pidusöök“, Rakvere teatri „Onu Vanja“
nüüdismuusika festival „Afekt“
mängufilm „Jokker“
dokumentaalfilm „Aasta täis draamat“
näitus „Vallutaja pilk“
Jyri Pitkäneni ja Eveliina Talvitie näitus „Püüa mind“

Esikülg: BRITTA BENNO

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht