Sel reedel Sirbis

Sirbi vahel Diplomaatia nr 5!

KAAREL TARAND: E-riigist C-riigiks
Elanike vähene teadlikkus annab võimu kliimatagurlusele vabad käed.
Mu nädalavahetus maakodus oli tavapäraselt eluküllane. Hommikused linnud õuel linavästrikust ristpardipaarini, merikotkas õhuturbelennul, rohukonnad tiigiservas. Putukarahvast paraku külma ilma tõttu eriti liikvel ei olnud. Metsaserval ajasin kogemata jooksu risuhunniku taga tukkunud soku, kes distantsilt mulle vastutasuks mehise vaenukõne pidas. Korduvaid kohtumisi oli ka halljänestega, kellest üks ei ilmutanud inimpelglikkust ning lähenes mulle vaid mõne sammu kaugusele. Väga oleksin tahtnud talle rääkida valitsuse kliimapoliitikast ja uuest keskkonnaministrist Rene Kokast, kelle juhtimisel on jänesesoole kindlustatud helge tulevik. Ega ta mind küll uskunud oleks, vaid küllap mind selle jutu pärast välja naernuks.

Malle Salupere: Unustatud ja laimatud Postipapa
Johann Voldemar Jannsen uskus eesti rahva tulevikku veendunumalt kui paljud teised ning tegi tõepoolest kõik, milleks oli suuteline, et seda lähemale tuua.
Tänavu 16. mail on Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) 200. sünniaastapäev ja suvel laulupidude poolteise sajandi juubel. 2007. aastal tähistasime Postimehe ning eesti järjepideva ajakirjanduse 150. aastapäeva, 2015. esimese eesti kultuuriseltsi ehk Vanemuise seltsi sama tähtpäeva. Järgmisel aastal saab eesti teatri algusest 150 aastat, samaaegsed on esimene eesti põllumeeste ajaleht, põllumeeste seltsid, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts. Kõik see viis massilise seltsiliikumise ja massilise eestikeelse kirjanduse ning ajakirjanduse tekkimiseni, mille järelmiks sai Eesti iseseisvus.

Arktuuruselt Tartusse. Doris Kareva intervjueerib Ron Whiteheadi. Kirjanduslinna resident RON WHITEHEAD: „Ma ei usu poliitikasse, ma ei usalda valitsusi, ma ei alistu. Ma keeldun järgimast mis tahes rada peale armastuse.“

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XLVI. Apropriatsioon
Eesti nüüdiskirjanduse puhul pole tekstidevahelise suhte teema omandiõiguse ja plagiaadi kontekstis kuigivõrd esile kerkinud. Põhjuseks on ilmselt teadlikkus teksti olemuslikust intertekstuaalsusest.
Esimest korda puutusin apropriatsiooni ehk kultuurilise omastamisega kokku seoses postkolonialismi teooriaga, kus mõiste on tugeva poliitilise alltekstiga, kuna hõlmab alluvusolukorras omastatud võtteid ja praktikat. Impeeriumi kultuurist kohalikku kultuuri üle võetud keele, kirjanduse jm esteetikavaldkondade kõrval puudutab see laiemalt ka mõtlemise ja argumenteerimise vorme. Seesugusel omastamisel on aga küllalt vastuolulised tagajärjed. Alluva poolt omaks võetud põhimõtted ja normid on vältimatu osa kujundatavast sotsiaalsest ja kultuurilisest identiteedist, mille kaudu saab koloniaalvõim kehtestada territoriaalse ja poliitilise kontrolli all hoidmise mehhanismid. Samal ajal kasutab koloniseeritav kultuur omastatud diskursiivseid vahendeid organiseerimaks vastupanu poliitilisele või kultuurilisele kontrolli all hoidmisele.  Kõike seda tasub jätkuvalt meeles pidada ka globaliseeruvas meedia- ja tarbimisühiskonnas ning isegi juhul, kui käsitleda apropriatsiooni kitsamalt moodsale kunstile tunnusliku võttena.

MARGIT KEERDO-DAWSON: Tellimus, autorsus ja loominguline vabadus
Vastakad arusaamad stsenaristi rollist takistavad valdkonna arengut. Stsenarist on kui midagi loov autor, keda teised peavad abiliseks
Eestis on stsenariste rohkem kui kunagi varem, kuid ometi on inimesi, kes erialalt lahkuvad, kõrgkooli lõpetajaid, kelle karjäär ei alga ning suur hulk kirjutajaid, kes end stsenaristiks ei nimeta. Kui üha rohkem kasvab nõudlus lugude ja sisu järele, siis kes selle loovad?
Jutt stsenaristide puudusest on Eestis kestnud aastakümneid. 2002. aastal korraldati Eestis järjekordne stsenaariumivõistlus, mille eesmärk oli leida „dramaturgiliselt kõrgetasemelisi algupäraseid käsikirju“. Sel puhul avaldas Tarmo Teder intervjuu Jaak Lõhmusega, kus ta nendib, et „stsenaristikat on nimetatud eesti kunsti heitlapseks. Mida talt ikka oodata?“ ning Lõhmus kirjeldab vajadust värskete filmiideede järele.

CARL-DAG LIGE: Julgus liigutada piire
XX sajandi ehituskultuuri suurkuju August Komendant oli rahvusvaheline mees, kellele Eesti jäi kitsaks – ehitusinsenerile ei olnud riigipiire justkui olemaski.
Eestist pole sirgunud kuigi palju ehitusteadlasi või -insenere, kes on oma tegevusega mõjutanud eriala arengut ka välisriikides. Üks väheseid sääraseid spetsialiste oli konstruktor ja konsultant August Komendant (1906–1992), kes pani oma edukale karjäärile aluse Eestis ning Saksamaal. Suurema rahvusvahelise läbilöögini jõudis ta pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kus tegi koostööd mitme nimeka arhitektiga. Komendant olevat öelnud, et intelligentsusel on omad piirid, rumalusel paraku mitte. Jäägu lugeja otsustada, kummale poole edasine mõttekäik kaldub.

HAAR TAMMIK: Kaos, korrapära ja kamaluga meisterlikkust
Kuu esimene pool võimaldas kahel järjestikusel nädalal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel kuulata ja võrrelda kaht selgelt maailmatasemel viiuldajat.
Minu peas jagunesid aprillikuu jooksul külastatud kontserdid žanriliselt selgelt kaheks. Kui kuu esimene pool möödus klassikalise muusika rüpes, siis teises pooles haaras figuratiivse taktikepi enda kätte hoopis festival „Jazzkaar“. Hoolimata sellest, et tegu ei ole võistlusega ning võitjaid ja kaotajaid ei valita, pakkusid mõlemad leerid medaleid väärt etteasteid.

Inimese kaitsekilbi uurija. Intervjuu immunoloogia professori Pärt Petersoniga
PÄRT PETERSON: „Antikehade ravi on võetud kasutusele viimaste aastate jooksul ja näitab hästi immuunsüsteemi tähtsust kasvajate tagasihoidmises.“

Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane. Intervjuu materjaliteadlase Rainer Küngasega.
RAINER KÜNGAS: „Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud.“

Arvustamisel
Eesti Kunstnike Liidu XIX aastanäitus
näitused: Pärnu moodsa kunsti näitus „Puhastustuli“, Andrus Joonase „The Meaning of Life“,
Jarõna Ilo „Ühe inimese lugu“
Leonhard Lapini „Arhitektuur“, Pier Vittorio Aureli „Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist“, Luis Fernández-Galiano „Arhitektuur ja soojusmõõde“
Musta Kasti „Ernesto küülikud“
Eesti Draamateatri „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“
Sebastian Conradi „Mis on globaalne ajalugu?“
teaduskonverents „Linna- ja õukonnakultuur Läänemere piirkonnas varauusajal“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht