Tatjana Hallap 18. II 1928 – 17. III 2015

Lahkunud on Eesti Kirjanike Liidu üks vanemaid liikmeid, viljakas ning mitmekülgne tunnustatud tõlkija ja toimetaja Tatjana Hallap. 18. veebruaril 1928 Tallinnas inseneri hariduslembesesse perre sündinud Tatjana Sari õppis aastail 1935–1940 Tallinna Prantsuse Lütseumis, selle sulgemise järel 1941–1943 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sai lõputunnistuse 1946. aastal Tallinna VIII keskkoolis.

Järgnesid kõrgkooliõpingud aastatel 1946–1951 Tartu Riiklikus Ülikoolis prantsuse keele ja kirjanduse erialal, kus põhiõppejõuks oli varem ka lütseumis töötanud dotsent Kallista Kann ning kus hispaania keelt õpetas fakultatiivselt inglane Arthur Robert Hone. Neil sõjajärgseil aastail TRÜ-s romaani filoloogiat õppinud noortest – Tatjana Hallapi kõrval on tuntumad Ott Ojamaa, Leili-Maria Kask, Aino Pärsimägi, Henno Rajandi, Heiti Kaarde – kujunesid peagi meisterlikud tõlkijad, kel on suuri teeneid lääneeuroopa ja eeskätt prantsuse vaimsuse hoidmisel läbi umbsete nõukogude võimu aastate, samuti sõjaeelse tõlketraditsiooni looval edasiarendamisel.

1952. aastal abiellus Tatjana fennougrist Valmen Hallapiga (1928–1987). Aastatel 1950–1953 töötas ta TRÜ raamatukogus, 1953–1965 Tallinnas TA raamatukogus, seejärel kuni aastani 1976 kirjastuses Valgus ENE kirjanduse- ja kunstitoimetuses. Olnud kümme aastat vabakutseline, sai temast kirjastuse Eesti Raamat tõlkeilukirjanduse vanemtoimetaja (1986–1991). 1991. aastal võeti ta vastu Eesti Kirjanike Liitu.

Tatjana Hallapi esimene, veel Tatjana Sari nime all ilmunud tõlge on C. Perrault’ „Muinasjutud“ (1952), millest hiljem on tulnud mitmeid uustrükke. Kõige populaarsemateks tõlgeteks kujunesid aga A. Dumas vanema igihaljad seiklusromaanid „Kolm musketäri“ (1957), selle järg „Vikont de Bragelonne ehk 10 aastat hiljem“ (1960, koos Henno Rajandiga) ja „Krahv Monte-Cristo“ (1987–1988). Kirjanduslugudes tavaliselt „kergekaaluliste“ autorite hulka arvatud Dumas’d pole hoopiski kerge tõlkida, see nõuab Prantsusmaa ajaloo ja olustiku detailset tundmist ning head stiilitaju. Hallapi tõlked teeb mõnuga loetavaks tema loomuliku rütmiga, voolav, selge mõttega lausestus nii dialoogides kui ka suurtes tekstiplokkides. Paljudele oma tõlgetele lisas ta ka saatesõna.

Prantsuse proosa vääristõlgete seas on silmapaistvad Voltaire’i „Zadig“ („Filosoofilised jutustused“, 1979), G. Sime­noni „Leskemand Couderc“ (1976), A. Lanoux’ „Mesilasekarjus“ (1981), P. Modiano „Hämarate poodide tänav“ (1996), G. Sandi „Kuradimülgas. Leidlaps François“ (1997), P. Mérimée „Pärtliöö“ (1997) ja T. Hallapi viimaseks tööks jäänud É. Zola „Pariisi kõht“ (2002). Kirjastusele Kunst tõlkis ta rea H. Troyat’ biograafilisi romaane („Madame David“, 1994; „Katariina II“, 1996; „Ivan Julm“, 1998; „Aleksander I“, 2000) ja G. Duby keskaja kunsti sotsioloogilise käsitluse „Katedraalide aeg“ (1999, 2007), mille tõlkimine oli tõeline vägitegu.

Hallapi sulest pärit hispaania romaanide eestindustest on olulisemad J. Goytisolo „Mõõn“ (1964) ja A. Posse „Daimon“ (1983), hispaaniakeelsetest veel argentiinlase R. Güiraldese „Don Segundo Sombra“ (1963) ja mehhiklase J. Rulfo „Pedro Páramo“ (1979). Siia ritta kuulub ka tšiili poeedi P. Neruda mälestusteraamat „Tunnistan, et olen elanud“ (1983).

Selle hiigeltöö kõrval jõudis Hallap tõlkida ka mitut laadi draamateoseid nagu F. García Lorca „Bernarda Alba maja“ (lav 1966, 1982), Molière’i „Scapini kelmused“ (1974) ja „Arst vastu tahtmist“ (lav 1990, 1992), C. Higginsi – J.-C. Carrière’i „Harold ja Maude“ (lav 1978), J. Anouilh’ „Tuuleiil“ (lav 1984), A. Buero Vallejo „Lõõmav pimedus“ (lav. 1986, 2010), J.-P. Sartre’i „Altona vangid“ (1989), Y. Reza „Kunst“ (lav 1998), J. Cocteau’ näidendivalimiku „Kohutavad lapsed“ (1999) jm. Lisaks on ta eestindanud arvukalt filmitekste peamiselt vene keelest.

Tatjana Hallapi pühendunud tõlkijateekond kestis ümmarguselt 50 aastat. Tuues eesti kultuurimaastikule kaugete maade tuuli, hoolitses ta teisest küljest alati hea eesti keele eest. Noortel tõlkijatel on tema rikkalikust pärandist palju õppida.

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht