Taal fan it hert

PILLE-RIIN LARM

Cheese-tsiis-kaas-Käse. Nii kõlab sõna juust inglise, friisi, hollandi ja saksa keeles. Juust on päris hea näide illustreerimaks tõika, et friisi keele lähim sugulane on inglise, mitte hollandi keel.

Siiski elab lõviosa ligi poolest miljonist friisi keele kõnelejast Hollandis Friisimaa provintsis. Leeuwarden on selle provintsi keskus ja friisi keel üks sealsetest ametlikest keeltest. Pole siis imestada, et friisi keelele on pööratud kultuuripealinna programmis palju tähelepanu.

Lân fan Taal

Piia Ruber

„Kui rääkida inimesega keeles, millest ta aru saab, siis kõnetad ta mõistust. Kui kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad ta südant,“ on öelnud Nelson Mandela. Tsitaat avab kultuuripealinna brošüüri „Taal fan it hert“ ehk „Südame­keel“. Südamekesi meenutavad vesikupu­lehed on ka Friisimaa lipul ning selle värvid läbivad kultuuripealinna sümboolikat.

Keeleteemalisi näitusi leiab üle Leeuwardeni, neid on nii keskväljakul kui ka pargipaviljonis. Atraktiivseim tundus mulle keele kogemise keskus Lân fan Taal. Selle ehitise mitut läbipaistvat seina katab silma järgi tuhatkond varraste otsa aetud klotsi, mille igal tahul on kirjas mõni maailma keel. Päris lõbustav on seal oma klotsi otsida, kusjuures eesti keele leidmiseks ei pea isegi redeliga lae alla ronima, ning on sümpaatne leida sealtsamast ka eesti viipekeele tahk. Sama hoone teises otsas saab keelt oma kõrvaga kogeda. Seinal helendavad neoonvärvides tähtsad sõnad nagu translate jm.

Lân fan Taal

Piia Ruber

Huvitav koht on ka Tresoar, asutus ja hoone, mida nimetatakse Friisimaa ajaloo repositooriumiks. Tegu on omamoodi kultuurikeskusega, kus tegutsevad arhiiv, raamatu­kogu ja internetipunkt, korraldatakse näitusi jne. Parasjagu on üleval näitused, kus teemaks poliitik Pieter Jelles Troelstra, trükikunsti võimalused, friisikeelne visuaalne luule, neli luulemasinat … Kinosaalis käib kodukandi sadat aastat peegeldav nonstopseanss. Väga põnev! Ainult et see kõik paistab olevat tehtud pigem omadele, muu-, kas või ingliskeelseid tõlkeid ja tutvustusi Tresoaris napib. Külalislahkust see-eest jagub: olin lahkumas, kui üks töötaja, kes oli mind Tresoari tühjavõitu saalides jälginud, mulle järele jooksis ning mu keldrisse juhatas – ja ohoo! Seal on arhiiviriiulite taga peidus veel kõige huvitavam näitus friisi keele ajaloost, keskaegsete käsikirjaliste raamatute vitriin ja Mata Hari nurgake. Temagi on friislane.

Muidugi on Leeuwardenis friisikeelsete raamatute pood. Tänavasillutisel saab siin-seal lugeda luuletusi. Leeuwardeni ja teiste väikekeelt kõnelevate linnade vahel Baskimaal, Iirimaal, Makedoonias ja Sloveenias käib kirjanikuvahetus. Üht-teist on ette võetud laste kaasabil, pakutakse mitmesuguseid äppe jne. Aeg-ajalt puhub tuul üle linna rammusat maa lõhna farmidest, kust tuleb Friisi juust. Jah, see kõik on väga ühe Eesti provintsi moodi.

Luulemasinad

Pille-Riin Larm