Purpurmust org

Urmo Mets, Allar Lepa, Martin Vabat, Marje Ingel, Carolina Pihelgas, Siim Kera, Hanna Kangro, Kaarel B Väljamäe

KULTUURNARTSISS olen inimajude piraat, ummistan soolestikke           kultuuritan mööda suvetuuri raame huumjaid juure           mul on volitatud kultuuraju DE JURE           olen intellektuaalne saast, mahitan kääritusi           mul on must ja karvane kass-rusikas           mis ründab nagu nugis teatreidolen inimajude piraat, DU RIE CHTSO SPIEL           M unt ongi Unt, akropol on ulatuses           olen relvastatud ja kardetav           püksivärvli vahel kannan post-teatri lavalaudu           tean kus suunas ja millal virutada           olen ilma Siili ja Jänesetagi ilus kalevipoegolen inimajude piraat, ummistan soolestikke           olen läbiv kultraideede magistraal           minust ei pääse üle           kui vaid läbi materialistide jalakäijatunneli           aga see on sügavalolen inimajude piraat, DU RIECHT SO SPIEL           minu kultuurnugis on pildis, olen tõesti laval           raiun teemantkirvega kulka mahlaseid puuvilju           mul on oma arvuti ja kamalutäis käsikirju           mul on söögiisu ja soovitajad           mul on kõmiseva demiurgi kõnevõimeolen inimajude piraat, ummistan soolestikke           mu kultuurnugilasest kass ehitas ussikuuri           ja ta võeti arhitektide liitu           ma olen kõikjal, ma olen siseringi nabaubend           olen enesepeetusega kultuurajuahv           valitsen vaimu ja maailma paratamatut lõhet           elan selle võimalikkusest ja kavatsen jääda

 

 

*

lugesin enne roostet
sulg hakkas sügelema
nüüd kirjutan ka
luuletuse

mitte et ma kunagi päriselt midagi kirjutand oleks
kõik on teiste pealt valesti maha viksitud

ah mis ma patran
teen parem nalja
panen kausiga roostet
ja vastupidi
nii on

minu ja tema vahe on see
et mina pole luuletaja
ja ei kirjuta luulefestivalidest
ega kirjandusõhtutest

ja ta on muidugi vilunum
toimetaja jagab kohe ära palju sa lugend
ja joonud oled

mis kasu lugejal sellest on
ei tea

 

ERAVALDUS

Tulin linnast. Eravaldus

ERAVALDUS! KURI KOER ! MINA EI OLE SINU SÕBER ! ERAVALDUS!
ERAVALDUS!

Koputan ja astun sisse. Ennäe

ERAVALDUS! KURI KOER ! MINA EI OLE SINU SÕBER ! ERAVALDUS!
ERAVALDUS!

Mu isamaa mu õnn ja rõõm

ERAVALDUS! KURI KOER ! MINA EI OLE SINU SÕBER ! ERAVALDUS!
ERAVALDUS!

Su rüppe tahan heita ma

ERAVALDUS! KURI KOER ! MINA EI OLE SINU SÕBER ! ERAVALDUS!
ERAVALDUS!

 

*

riik nagu
võõras pime herneaed
käid seal ringi
puss pihus
taipamata et taskulambiga näeb paremini

*

Novembri lõpu õunapuud
on nagu raagus vanad naised
krimpsus õunad
rippumas
rinnad
õrritavalt nähtaval
pensionieas prostituudid
oiates uluvad tuule käes
või ulub tuul
see Tallinna don Juan
naiste kondiste sõrmede vahel

Igihämarates igatsusega palistatud
looduse tagatubades

Enne kui algab talv

 

MIS SIIN IKKA

ma käisin tänaval
ja mulle passis vastu mis siin ikka
ma vaatasin talle silma
ja ta ütles mulle ikka mis siin ikka
ma küsisin ja uurisin ja ergutasin
aga tema vastas ikka
mis siin ikka

ta istus pehme diivani mademel
ja tema huul oli tönts
ja pilk natsa nüri

mul on üks unistus
ütles laps talle
mis siin ikka
vastas too ikka

aga kas ma võin natuke kitarri tinistada
kaugust hüpata
kõrgust küsis laps
mis siin ikka
vastas ikka mis siin ikka

ja kui vikat koputas uksele
kopp kopp kopp
seljas must dress ja vatijopp
naeratamas malbelt
ja küsis kas te hakkate elama
unistama nautima lendama
või
kerite minuga põrgu

siis mis siin ikka vastas see ikka
nii et vikat vajus norgu nurka
hakkas nutma
ja keris üksi tagasi põrgu

*

su selgroog
mängib tuulisel pärastlõunal
kragisevalt kurbi
meloodiaid

tõmbub külmas
sügisilmas kerra
ja veereb mäest

otse rataste alla

kõik, mis ma tahtsin
oli olla su
selgroog

*

hommikuti jääb pori kingatalla alla
lõikavalt terav
või maha libisenud aeg
juuksed on põrandal
ning parimatel hetkedel
mis siis et hüsteeria serval
lüüakse verest välja
ülejäägi piir

*

lauale seisma jäänud sibul haiseb nagu venelase higi
mõtlen asju ära tõstes
või haiseb venelase higi nagu sibul
ikka nagu sibul jaa seesama lõhn
mis lapsepõlve koridoris KEKi majas ikka seesama
mismoodi aga haiseb eesti mehe higi
mõtlen puhtas köögis
mismoodi haiseb monitoritolmu ja ületunnihigi
ülemusehirmu higi tagumiku vahel ja alluvasallimatu
peidetud higi peopesas
pohmeluse ja trenažöörilindi higi üle keha
kusagile teleka ette või tänavale unustatud lapse higi
mehe kuklas
emale võtmata jäänud telefonikõne kuivanud higi
nädala pesemata pesus
vaikimise higi
pika isase vaikimise higi hoolika higipulga töö all
mismoodi haiseb see 24/7 higi
ma ei tea seda ei tunne
aga venelase higi tunnen ära
kuigi selleski on kõike mida eesti mehes higis
selles on kõike mida eesti meeski ihaldab
ent ikka on tunda seda vana head vihatud ja
armastatud sibulat
ja ma mõtlen et ehk on see siiski kuidagiviisi päeva
lõpuks tervislik tunda
eesti muldsele südamele eluks vajalik…

Kirjandusrühmituse Purpurmust Org kohta vt lähemalt www.purpurmust.org ja Jürgen Rooste, Meediumikeskne ja purpurmust. – Sirp, 2008 nr 34, lk 6.