Põlvepikuraamatuid kasvab peale

Doris Kareva

Äsja lõppes lasteraamatuvõistlus „Põlvepikuraamat”, mille eesmärgiks oli leida uusi raamatuid ühe kuni viie aasta vanustele lastele. Võistlusel osales 75 tööd. Žüriisse kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskusest Anne Kõrge, Kirke Kangro, Ilona Kivirähk, Asta Trummel ja Piret Voll. Esimese koha vääriliseks tunnistati Eva Kofi ja Marja-Liisa Platsi võistlustöö, teiseks tuli Tiia Mets. Kolmandat kohta jagasid Annika Tonts ja Kertu Sillaste, äramärkimist leidsid mitmed teisedki tööd. Kuidas selline algatus sündis ja teoks sai? Piret Voll: Idee sündis koos väikelasteraamatute kirjastusega Päike ja Pilv 2005. aastal. Tundsime toona teravat puudust heatasemelisest eesti väikelapseraamatust, Eesti turg oli üle ujutatud odava Hiinas trükitud masstoodanguga. Kultuuriministeeriumi nõuniku Asta Trummeliga nõu pidades leidsime, et hea võimalus häid eesti oma väikelasteraamatuid juurde saada oleks raamatuvõistluse kaudu.

Kas pidasite ettevõtmist algatades silmas ka mõnd raamatut, mille sarnaseid rohkem võiks ilmuda? Milline võiks olla ideaalraamat sellele vanusegrupile?

Konkreetselt midagi silme ees ei olnud, eesmärk oli leida just rohkem eriilmelisi ja fantaasiarikkaid raamatuid. Meie eesmärgiks on paljusus! Lapsed on erinevad, neile peab pakkuma erinevaid raamatuid. Võistluse mõte on algusest peale olnud samuti just uute annete julgustamine.

Kes olid toetajad?

Kultuuriministeerium on olnud idee toetaja algusest peale, ilma kultuuriministeeriumi toetuse ja innuta seda võistlust poleks. Sel aastal liitus korraldajatega ka lastekirjanduse keskus.

Kas võistlustööde tase vastas ootustele?

Ootused on alati kõrged, loeme töid suure põnevusega. Sel aastal torkas silma, et ilusaid raamatuid oli rohkem kui auhindu.

Kuidas iseloomustate võidutöid?

Kõige rohkem jäävad silma terviklikud raamatud, kus tekst ja pilt toimivad koos, ja millegi poolest väga erilised tööd. Huvitav oli näha, et võidutööde hulgas oli väga eripalgelisi raamatuid!

Milline oli kõige suurem üllatus?

Üllatas see, kui palju vaeva ja energiat inimesed olid võistlustöödele pühendanud.

Kas on põhjust arvata, et „Põlvepikuraamatu” võistlusest kujuneb traditsioon?

Võistlus toimus sel aastal kolmandat korda: kolm ongi juba traditsioon, kirjastuse Päike ja Pilv kodulehel on veel saadaval ka 2006. ja 2008. aasta võidutööd. „Põlvepikuraamatu” raamatud ilmestavad suuresti meie väikelasteraamatute valikut, mitmed neist on saanud kauneima raamatu auhinna. Kõige olulisem „Põlvepikuraamatu” juures on siiski see, et nii saame tähelepanu pöörata võib-olla kõige tähtsamale raamatulugejate sihtrühmale üldse. Kust need lugejad siis tulevad? Väikelapse raamaturõõmust saab hiljem õppimishuvi ja lugemiskirg – ilma esimese raamatuta lugejaid ei sünni.