PEN, vaba sõna ja sõnajulgus

Kätlin Kaldmaa: „Maailm on väga kõvasti muutunud ja praegu lihtsalt tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu.“

PILLE-RIIN LARM

Kätlin Kaldmaa

Kätlin Kaldmaa

Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

29. septembril tuli teade, et kirjanik, tõlkija ja kriitik Kätlin Kaldmaa on valitud rahvusvahelise kirjanikke ja teisi loomeinimesi koondava PEN Internationali uueks välissekretäriks. PEN-klubi asutati Suurbritannias 1921. aastal ning selle Eesti sõsarorganisatsioon 1928. aastal, nõukogude võimu ajal tegutseti edasi paguluses. Eesti PEN-klubi tegevus katkes viimaks 15 aastaks, kuni see 2010. aastal taasasutati. Uurisin koos kirjanik Peeter Sauteriga Kaldmaalt tema ülesannete, aga ka organisatsiooni enda kohta.

Pille-Riin Larm: Kui palju on PEN-klubil õigupoolest üle maailma esindusi ja kui palju liikmeid? Kui suurt hulka loomeinimesi koondab praegu Eesti PEN?

Kätlin Kaldmaa: Kõigepealt võtaksin kohe sõna PEN-klubi osas. Kui PEN – Poets, Essayists, Novelists – alustas 1921. aastal tõepoolest kirjanikke koondava klubina, siis juba kolmekümnendatel alustati laiaulatuslikku tegevust sõnavabaduse kaitsel, nii et tänapäeval on asi klubist väga kaugel. Praegu räägime keskustest, PEN on ülemaailmne kohalikke keskusi ühendav kirjanike organisatsioon. Keskusi on enam kui 145 ja suurem osa neist asub väljaspool Euroopat. Viimastel aastatel on olnud suur ühinemine eelkõige Aafrikas. Eesti PENis on praeguse seisuga 28 liiget. Kui palju PENis liikmeid kokku on, ei ole kokku lugenud, aga on ilmselge, et tegemist on maailma suurima kirjainimesi ühendava organisatsiooniga.

Peeter Sauter: Kes PENi rahastab? Liikmemaksud on ju köömes.

Kaldmaa: Raha pole kunagi piisavalt. Igal PENi keskusel on omad võimalused. On keskusi, nt Soomes, kes saavad osa vahenditest kultuuri- või haridusministeeriumilt, inimõigustega tegelevatelt fondidelt, aga toetavad ka raamatumaailma suured tegijad. Nii näiteks on Writer’s Circle ja Publisher’s Circle, mille liikmed annetavad igal aastal PENile suuri summasid. Meie kõige suurem toetaja on Rootsi fond Sida.

Larm: Millega PENi välissekretär õigupoolest tegeleb?

Kaldmaa: Välissekretäri ülesanne on PENi keskuste suhtluse koordineerimine ning kirjanike, ajakirjanike, tõlkijate ja kirjastajate nõustamine, kui vaba sõna on ohtu sattunud. PENi heaks töötab ka kaks juristi.

Larm: Oled olnud 2010. aastast saadik Eesti PENi president. Kas jääd selleks ka rahvusvahelise PENi välissekretäri ametis? Kas see amet eeldab püsivat viibimist organisatsiooni peakontoris Londonis ja kui pikalt üks ametiaeg kestab?

Kaldmaa: See, kuidas Eestis edasi minna, tuleb nüüd arutusele ja kindlasti leiame sobiva lahenduse. PEN Internationali valitud ametipostide tähtajad on kolm aastat ja valitud saab olla kaks korda järjest. Sama kehtib välissekretäri puhul. Londonisse kolima ei pea, olen ikka seal, kus olen, põhiosa tööst käib e-posti ja Skype’i teel. Reisimist muidugi lisandub.

Larm: Rahvusvahelise PENi president on praegu mehhiko-ameerika kirjanik Jennifer Clement, esimene naispresident organisatsiooni ajaloos. Kui oluliseks pead tõika, et PENi juhivad nüüd naised?

Kaldmaa: Jennifer Clement on esimene naine presidendi kohal, aga naissoost välissekretäri on juba nähtud. Ma ei teinud teab mis kampaaniat, lihtsalt tutvustasin ennast inimestele, aga see, kuidas minu taga seisid ja oma toetust (juba enne valimisi) avaldasid näiteks Aafrika ja Lähis-Ida naised, on täiesti uskumatu.

PEN Internationalis on eelmisel aastal tehtud organisatsiooni soolise tasakaalu uuring, mille vahevarianti hiljuti üldkogule tutvustati. PEN Internationali juhatuses on pärast seekordseid valimisi neli naist ja kolm meest. PEN seisab võrdsete võimaluste eest ja inimeste ringlust on vaja selleks, et tuleks peale uusi ideid ega tekiks seisakut.

Maailm on väga tugevalt meeste poole kaldu, on ju meilgi kirjanduses olnud aastaid, kus kõik Kultuurkapitali kirjandusauhinnad on läinud meestele. Ja ka meie kirjanike liidu või Loomingu-Vikerkaare eesotsas ei ole senimaani olnud ühtegi naist.

Larm: Eesti esimene PEN-klubi paistis silma selle poolest, et püüti aktiivselt tutvustada eesti kirjandust välismaailmale. Praegune on pildil ennekõike sõnavabadust kaitsvate seisukohtadega, eriti puudutab see Kaur Kenderi kohtuprotsessi. Kas praeguse PEN-i prioriteedid on teadlikult kavandatud või tingitud toimuvast?

Kaldmaa: Maailm on väga kõvasti muutunud ja praegu lihtsalt tuleb välja astuda niihästi sõnavabaduse eest kui ka laialdaselt levinud illegaalse jälitustegevuse vastu. Kirjandus ei ole meie tegevuses sugugi mitte vähem oluline – juba neljandat aastat toimuvad PEN-i kirjanduskohvikud. Need on väga populaarsed. Anname ka välja oma raamatusarja, kus on seni ilmunud Goran Simići, Hamdam Zakirovi, Sergei Zavjalovi ja Karen Connelly teosed.

Eesti kirjandust välismaailmale tutvustame ikka. Näiteks eesti uuema luule jõudmine araabiakeelse lugejaskonna ette sai alguse just nimelt PENi kongressilt Tōkyōs. Nüüdseks on araabia keelde tõlgitud enam kui kümne meie luuletaja loomingut ja loodame, et tuleb ka paberil trükitud antoloogia.

Sauter: Too mõned näited, kuidas PEN on ahistatud-vangistatud kirjanikke-ajakirjanikke suutnud aidata.

Kaldmaa: Neid juhtumeid on sadu. Üks näide on Myanmari kirjanik Ma Thida, kes pandi vangi kahekümneks aastaks. Tänu PENide ühisele järelejätmatule tegevusele sai Ma Thida välja „kõigest“ viie aasta, kuue kuu ja kuue päeva pärast. Ma Thidale anti eelmisel nädalal just üle Václav Haveli auhind.1 Või Goran Simić, kelle Kanada PEN Bosnia sõja keskelt välja aitas. Üks PENi kaitsealuseid oli ka Anna Politkovskaja, kelle mõrvast möödub täna, 7. oktoobril kümme aastat. PEN teeb tihedat koostööd organisatsiooniga ICORN, kes sõlmib kokkuleppeid linnadega, kus pakutakse ohustatud kirjanikele varjupaika. Taanis tehti tänu meie tegevusele isegi üks seadusemuudatus.

Sauter: Kus riikides, mis kultuurides on kirjanikud-ajakirjanikud enim ohustatud?

Kaldmaa: Mehhikos, Venemaal, Ukrainas, Türgis, Iraanis, Süürias, Hiinas, Bangladeshis, Egiptuses. Praegusel perioodil muidugi äärmusliku islami levikuga seotud aladel. Kõik juhtumid uuritakse põhjalikult läbi, sest eelkõige peab saama selgeks, et inimene on tõepoolest vangis öeldud või kirjutatud sõna pärast. Selle aasta esimesel poolel keskendus PEN International 36 kirjaniku ja ajakirjaniku kaitsele. Neist kuus vabastati.

Larm: PENi veebilehelt2 jääb mulje, et sama palju kui sõnavabaduse pärast tuntakse rahvusvahelises PENis muret lugejate järelkasvu üle, hoitakse silm peal kirjanduse digiteerimisel ning ei unustata tuua esile kirjutatud sõna teraapilist toimet. Oled öelnud, et tulekul on ülemaailmsed PENi kampaaniad. Missugused täpsemalt?

Kaldmaa: PEN tegeleb teemadega, mis on olulised kirjanikele üle kogu maailma. Viimati oli suurem teema autoriõigused. Kui meie siin mõtleme, et kõik oleks nagu korras, siis mõelgem Aafrika, Aasia või Ladina-Ameerika peale. Teha on palju.

Keskused reguleerivad oma tegevust suuresti ise, aga laste ja noortega tegeldakse seejuures tõepoolest palju. Näiteks Sierra Leones tehakse lastega tööd enam kui 20 koolis, Kesk-Aasias toimuvad inimõiguste ja sõnavabaduse suvekoolid noortele, Ukrainas korraldab Andrei Kurkov noortele sõnajulguse seminare – need on ainult mõned näited. Töö laste ja noortega on töö tulevikuga ja mina pean seda väga oluliseks. Me peame kasvatama inimesi, kes oskavad mõelda, oma mõtteid väljendada ja peavad seda loomulikuks. Vaikimine on endiselt suur probleem Nõukogude bloki riikides.

Kampaaniatest, mis tulemas on, praegu veel täpsemalt rääkida ei saa.

Sauter: Sa mainisid e-kirjas, et nüüd on terve maailm su kodu, aga sa kavatsed ikka edasi kirjandust ka teha. Mis sul kirjanikuna plaanis on?

Kaldmaa: Kirjanduslikus plaanis on praegu lõpusirgel kaks raamatut, mis on osa Nõukogude Eesti pilvest, mille sees ma parasjagu oma loomingulise mõttega elan. Esimene neist oli lasteraamat, sellele järgnevad romaan ja autobiograafiline jutustus.

1 Auhind, mida annab välja Václav Haveli raamatukogu fond – toim.

2 http://www.internationalpen.org.uk/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht