Ohustatud liigid novellist vabariigini

Friedebert Tuglase auhinna pälvisid tänavu Livia Viitol novelli „Õpetajanna saabumine“ ja P. I. Filimonov novelli „Sebastian Rüütli tõehetk“ eest .

PILLE-RIIN LARM

2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. 2019. aastal avaldatud novelliloomingu eest pälvisid auhinna Livia Viitol novelliga „Õpetajanna saabumine“ (Looming nr 11) ja P. I. Filimonov novelliga „Sebastian Rüütli tõehetk“ (Vikerkaar nr 1-2).

Lühiproosat ilmub igal aastal ajakirjades ja raamatutena üksjagu, suurusjärku on hinnatud paarisaja teksti kanti. Žürii liikme Tiit Aleksejevi sõnul oli ka tänavu arutelu ja vaidlemist piisavalt. Võidunovellid moodustavad tema sõnul küllaltki omanäolise paari.

Neile, kes auhinnanovelle lugenud, kangastuvad seepeale paratamatult sõna otseses mõttes värvikad tegelased: taevassinise seelikuga kolme kohvrit tariv Argentina naine ja matuseid roosa särgiga väisanud Sebastian Rüütel, vaat et käsikäes. Huvitav on mõlemas novellis ka oma-võõra teema: Argentina õpetajanna pilk Eesti oludele ja eesti-vene segasuguvõsa matusekombestik. Aga muidugi on need väärt teosed ka eraldi lugedes. Tiit Aleksejev: „Livia Viitoli „Õpetajanna saabumine“ on klassikaline, võib-olla isegi üliklassikaline. Novellil on väljapeetud gradatsioon, pinge tõuseb järk-järgult. Peategelases süveneb ärritus, tema ümber koguneb äikesetorm. Kõik see viib efektse lõpplahenduseni. Vihm paiskub, puu langeb, inimene pääseb. See on lugu kohtumisest saatusega, kes koputab meie uksele vaikselt, peaaegu kuulmatult. Me mõistame hiljem. Novelli autor on selle äratundmise peenelt esile toonud.“

P. I. Filimonov ja Livia Viitol Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Friedebert Tuglase töötoas, mis oli kuni 1944. aastani Marie Underi tuba.

Pille-Riin Larm

P. I. Filimonovi „Sebastian Rüütli tõehetke“ nimetanud üks žüriiliige Aleksejevi sõnul omalaadseks eksituste komöödiaks, mis kirjeldab ajastut, milles elame. „See on lugu sellest, kuidas esmapilgul tühised seigad võimenduvad, saavad oma elu ja see kõik viib välja millegi absurdseni. Novellil on huvitav keeleline varjund, mida toimetaja ei ole kiirustanud maha lihvima. Kirjanike matustel viibides olen mõelnud „armastus võidab surma“ maksiimile. Selle loo kontekstis võiks öelda, et erektsioon võidab surma ja toob endaga uusi eluvõitluse vorme. Novellis on otsene vihje Nabokovile ja teatud mõttes ka nabokovlik kvaliteet.“

Peale Tiit Aleksejevi kuulusid novelliauhinna žüriisse Marju Kõivupuu, Eeva Park, Kajar Pruul ja Kriszta Tóth. Tuglase novelliauhinda antakse välja alates 1971. aastast, selle pälvib igal aastal kaks kirjanikku.

Mõlemad tänavused võidunovellid on veebis vabalt loetavad. Kindlasti soovitan lugeda ka kogumikke „Eesti novell 2018“ ja „Eesti novell 2019“, sh viimases ilmunud Märt Väljataga järelsõna „Ühe ohustatud liigi elupaik ja teke ehk 280 aastat eesti novelli“. Selles tõdetakse, et eesti novell ei näi siiski võrreldes kogu muu eestikeelse kirjandusega olevat eriti ohustatud kirjandusliik. „Võib-olla osutub novell hoopis üheks eesti kirjanduse vintskemaks žanriks, mida jäädakse viljelema ka veel siis, kui autorite ja lugejate huvi muu kirjanduse vastu jahtub.“

Kui vintsked on aga novelliuurijad ja teised kirjandusteadlased? Eks ole ju ka Underi ja Tuglase kirjanduskeskus üks ohustatud liigi elupaiku.

Kõneka juhtumina andsid teadlaste esindajad samal päeval, kui selgusid novelliauhinna laureaadid, riigikogule üle „Avaliku pöördumise Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ ja sellele kogutud toetusallkirjad. Pöördumist on toetanud 122 asutust, organisatsiooni ja kollektiivi ning 1920 eraisikut. Nende hinnangul on teaduse ebapiisava rahastamise jätkudes ohus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmine ja riigi elujõulisus.

Novelliainest ja, kes teab, võib-olla ka puänti jagub.

Novellikirjaniku laud.

Pille-Riin Larm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht