Murasaki Shikibu „Genji lugu” – 1000 aastat ilmumisest

Rein Raud

Tänavu 1000 aastat tagasi esimest korda kirjas äramärkimist leidnud „Genji lugu” on toona suhteliselt noore jaapani kirjanduse traditsiooni kohta märkimisväärselt küps, keerulise keelelise ja psühholoogilise koega romaan, mida entusiastid on võrrelnud küll Marcel Prousti, küll Virginia Woolfi loominguga. Euroopa keeltesse tõlgituna täidab ta harilikult veidi üle 1000 lehekülje ja räägib paaristsajast tegelasest, kes peaaegu kõik elavad Heiani õukonnas, selle läheduses või on vähemasti seadnud oma väärtusmaailma sealsete normide järgi. See on suhteliselt kitsas maailm, kus poliitika on läbi  põimunud esteetilise tundlikkusega: aristokraatlik Fujiwara suguvõsa on kogu võimu efektiivselt enda kätte koondanud, naites oma tütred kroonprintsidega, kes on edaspidi oma valitsusajal emapoolsete onude ja vanaisade mõju all ning huvitatud rohkem kunstidest ja luulest kui riigiasjadest. Tagantjärele oli jaapani kirjanikel lihtne seda keskkonda idealiseerida, eriti kui sellele järgnesid sõdalasdiktatuuri sajandid, kuid romaani autor, õuedaam hüüdnimega Murasaki Shikibu, on erakordselt täpse ja tundliku vaatega kirjanikuna väga hästi näinud oma kultuurilise ümbruse  pealispinna alla ja näidanud seda meile palju ruumilisema, vastuolulise ja keerulisema maailmana, kus inimeseks saada ja inimene olla oli palju raskem, kui pealtnäha paistab.

 

Romaani peategelane on keisri favoriidile sündinud andekas ja ilus prints Genji, kellesse tema isa on küll kiindunud, kuid kes õukondlike võimumängude tõttu keisrisoost välja arvatakse (see oli tollal Jaapani õukonnas tavaline, et potentsiaalsete võimupretendentide hulka piirata) ning valede suhete pärast koguni mõnda aega asumisel peab olema. Genji päevad ja ööd kulgevad lõpututes armulugudes,  milles osaliste peen dialoog, luuletamisoskus ja psühholoogiline nüansitundlikkus on olulisemalgi kohal kui otsesed vallutused. Noorena oma ema kaotanud Genji justkui üritaks sellisel viisil otsida täiuslikku naist – tema põhiliseks kaaslannaks kujuneva Murasaki kasvatab ta üles ise, kusjuures kaudliinide läbi on vihjatud tema ja Genji ema välisele sarnasusele –, kuid ometi jääb see tal leidmata, sest muidu täiuslikul Murasakil ei ole lapsi. Ka Genji isa teisest favoriidist, tema emale jällegi sarnasest Fujitsubost saab ühel hetkel Genji armuke ja millalgi romaani pika tegevusaja vältel istub  troonil koguni keiser, kes on maailma silmis keisri, tegelikult aga Genji poeg. Kunagi, kui Genji ise on juba vanem ning tänuvõlasuhete tõttu võtnud endale kaaslannaks ühe printsessi, juhtub temaga sama: maailma silmis tema pojana sündiva Kaoru, romaani viimase 12 peatüki keskse tegelase isa on tegelikult Genji sõbra ja rivaali poeg. Selliste saatusetrikkide tõttu on romaani tihti peetud ka budistlikuks allegooriaks, ehkki üsna vabas tõlgenduses. Meile sarnanevad need inimsuhete puntrad siiski ehk pigem seebiooperilike hiigelnarratiividega, millest neid aga selgelt eristab karakterite mitmeplaanilisus ja sügavus – romaan kannatab tõepoolest välja võrdluse millega tahes lääne kirjanduse suurtest tähtteostest.

„Genji lugu” on lääne lugejaskonnale kättesaadav olnud juba ligi 100 aastat. Praeguseks on see tõlgitud väga paljudesse keeltesse ja inglise keeles on romaani täistõlkeid seni ilmunud koguni kolm: Arthur Waley, Edward Seidenstickeri ja Royall Tyleri sulest. Kuigi Waley tõlge on oma poeetilise keelega kõige rohkem mõjutanud romaani kuulsust läänes ja seda on omakorda tõlgitud teistesse keeltesse, ei saa seda  pidada kõige täpsemaks, Seidensticker seevastu on täpsuse nimel aeg-ajalt ohverdanud poeetilisuse. 2001. aastal ilmunud Tyleri tõlkes on aga ühendatud mõlemad jooned ning eesti asjahuvilisele lugejale soovitaksingi romaaniga tutvumiseks just seda – muidugi ainult seniks, kuni meie oma japanoloogid „Genji loo” täistõlkega hakkama saavad.

 

Murasaki Shikibu, „Genji lugu” (Algus)

Millise keisri ajal see õieti olla võiski? Teda hulkadena teeninud õuedaamide ja kaaslannade seas leidus üks – mitte et ta oleks kuidagi eriliselt välja paistnud oma päritolu poolest –, kellele ometi jätkus tema tähelepanu teistest märgatavalt enam. Algusest peale „see võiksin ju olla mina” mõeldes üles vaadanud väärikad daamid panid oma allajäämist teistest nii ehmatavalt eristujale väga pahaks, neist õukondliku järgu poolest madalamal seisvatel kaaslannadel oli aga veel enam põhjust rahutuseks. Küllap sellepärast, et hommikust õhtuni keisri läheduses viibides koondas ta enesele inimeste mõtted ning kogus nende pahameelt, jäi tema tervis aegamööda nõrgemaks ning ta tõmbus järjest sagedamini masenduses oma ruumidesse, keiser seevastu suutis üha harvematel ja harvematel hetkedel tema kuju oma mõtteist peletada ning muutus nõnda inimeste nurinast põrmugi hoolimata ise oma käitumisega nende kõneaineks. Kõrgemad ülikud ja teised talle lähedased isikud pöörasid teda pimestanud kirest eemale oma silmad. Eks olnud ju Hiinaski tulnud ette selline juhus, mis täitis maailma suure segadusega ja tõi lõppude lõpuks kaasa kahetsuse tervele taevaalusele ja kõige põhjuseks olnud daamile endalegi, meenutasid inimesed Yang Guifeid ja tema kurba saatust. Aga ehkki olukorra sobimatus oli ületamas kõiki piire, usaldas daam keisri ohjeldamatu tunde püsivust ega tõmbunud õukonnast tagasi. Daami isa, keegi ülemnõunik, oli juba surnud ning tema ema, pärit vanast ja auväärsest perekonnast, üritas küll kanda tema eest vanemlikku hoolt sedavõrd, et juhuse tulles ei peaks ta jääma mis tahes õukondlike ürituste korraldamisel märkimisväärselt tahapoole neist lugupeetavatest daamidest, kelle heaolu eest oli siin ilmas igati hoolitsetud, kuid sellegipoolest tuli ikka aeg-ajalt ette, et piisava seljataguse puudumise tõttu oli tal põhjust tunda kurvastust oma abitu oleku pärast. Kuid tema suhe keisriga oli arvatavasti läinud kaugele juba eelmises elus: poeglaps, kelle ta ilmale tõi, kiirgas ilu kalliskivina, mis justkui polekski pärit siit maailmast …

Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud Rein Raud

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht