Luuletused Kaaruka külast

Wimberg

  Juuli viimane päev 2005 Kaarukas. Hommik põlluserval

 

Öist vihma oli veel paksult maas,

taevas oli eri toonides hall.

Ei paistnud head ilma kustki otsast.

Aga pääsukesed panid päris kõrgelt,

ise sidistasid rõõmsalt.

 

Üle kollendava odra

tõi vihmaniiske tuul

tümpsu metsaäärsest talust.

 

Kerahein koogutab raskelt üle orasheina,

orasheinal vihm ritta tikitud.

 

Naljakalt vihistades lendab üle maja

üks suur lind.

 

 

Juuli viimane päev 2005 Kaarukas. Pääsukesed

 

Parv pääsukesi tiirutab ringiratast

madalal odra kohal.

 

Viskuvad kõrgele üles,

kogunevad traadile

rõõmsalt vidistama.

Siis hetkeks jäävad vakka.

Mõni üksik säuts.

 

Aga juba ?

parvena üle maja.

Kõik vihisevad läbisegi.

Parv vajub hajali,

mõned trallitavad paarikaupa.

 

Uuesti odra kohale.

Ja siis, õhk sidinat-vidinat täis,

taas kogunetakse traadile.

Sidi-vidi-sidi-vidi-krts-krr!

 

Siuhh! ? paiskub parv

traadilt korraga õhku.

Ja kohe tagasi.

 

 Juuli viimane päev 2005 Kaarukas. Tagasivaade linnast

 

Tõin maalt kaasa potitäie marju

ja kaks head luuletust.

 

 

 31. 7. 2005 Kaaruka-Tallinn