Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

*

Islandi kirjanik Sigurjón Birgir Sigurđsson (Sjón) pälvis Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjandusauhinna romaani ?Skugga-Baldur? eest. Kirjaniku viiendat romaani kirjeldas auhinnakomisjon kui teost, kus ?luule ja proosa piirimail on segatud islandi saagad ning romantiline jutustamisviis meie aja eetilisi küsimusi käsitlevaks looks.? Sjón alustas oma loometeed, kuuludes 1970.-1980. aastail sürrealismi ning dadaga haakuvasse luulerühmitusse Medusa ning selline kirjutamislaad on kandnud ka tema hilisemat loomingut. Rahvusvahelist tuntust kogus ta Lars von Trieri filmile ?Tantsija pimeduses? tehtud laulusõnadega.

*

Ka Astrid Lindgreni nimelise noortekirjanduse preemia ?ürii on teinud oma otsuse. Selle järgi kuulub tänavune preemia jaapani illustraatorile Ryoji Araile ja briti kirjanikule Philip Pullmanile. Ryoji Arai pälvis preemia oma humoorikate ning spontaansete pildiraamatutega, mis kõnetavad ühtviisi nii lapsi kui täiskasvanuid, tema poeetiline kunst ergutab lapsi looma ise sama humoorikaid maailmu, leiutama lugusid ning joonistama. Philip Pullmani puhul, kes on tuntuks saanud eelkõige oma triloogiaga ?His Dark Materials?, tõstis ?ürii esile tema teoste uskumatut fantaasiarikkust ning keelelist briljantsust.

*

Claude Schopp leidis Prantsuse rahvusraamatukogust Alexandre Dumas? romaani ?Sainte-Hermine?i rüütel? käsikirja, mis on küll osaliselt avaldatud ajakirjas Le Moniteur Universel, kuid mille esmakordset täielikku trükki plaanitakse juunikuusse. Romaan jäi kirjaniku surma tõttu 1870. aastal lõpetamata, nüüd ilmuvale romaanile on lõpu kirjutanud Schopp ise, see avaldatakse kursiivis.

*

Sel nädalavahetusel kulmineerus Ungaris Attila Józsefi 100. sünniaastapäevale pühendatud ürituste sari. Attila József (1905-1937) on kindlasti ungari luule üks suurimaid kujusid. Tema looming on äärmiselt eripalgeline, ulatudes rahvaluulelistest motiividest kommunistliku agitatsiooni ning sürrealismisugemetega avangardini, samas on tema lühikeseks jäänud loometee vormiliselt väga mitmekesine, keel on imeliselt kaunis ja paindlik. Tema mütologiseerimisele ungari kirjanduses on kaasa aidanud tema vastuoluline elukäik. Attila Józsefi sünniaastapäeva 11. aprillil on juba pikka aega tähistatud Ungaris luulepäevana. Seekord oli programm eriti suurejooneline. Suurimate üritustena tuleks vahest esile tõsta Budapesti kultuuritänaval Ráday utcal toimunud luulepäeva festivali ?Europoetica varietas?, kus hulga kodumaiste ning väliskirjanike hulgas esines ka Elo Viiding, Józsefi loomingule pühendatud konverentsi, luule ja proosa esitamise konkurssi Tatabányas. Esitlusele tulid ka ?Rahvusvaheline luuleantoloogia?, millest leiab Asko Künnapi luuletuse Krisztina Lengyel-Tóthi tõlkes ning ?Ungari kaasaegse luule antoloogia?, milles on ka Krisztina Tóthi luuletus Kairi Mesipuu tõlkes. Ja nagu viimasel ajal igal pool maailmas suurushullustus kombeks, ei saanud ka need luulepäevad mööda luulemaratonist, mille käigus loeti ette kogu Attila Józsefi luulelooming. Lisaks toimus veel rahvusvaheline konverents Attila Józsefi luule tõlkimisest, kuulda sai luuletaja loomingut eri keeltes. Muidugi oli ka hulk üritusi väiksemais paigus, eriti neis, mille pinda tallanud Attila Józsefi jalg.

*

Alfaguara auhinna parima hispaaniakeelse romaani eest sai sel aastal muidu lastekirjanikena tuntud Argentina kirjanikepaar Graciela Montes ning Ema Wolf romaani ?El Turno del Escriba? eest, mille tegevus leiab aset XIII sajandi Genovas ning räägib Marco Polost ning tema sekretärist Rusticellost. ?ürii tõstis teose juures esile, et see kujutab väga kütkestavalt ?inimkonna vaimustavat ajajärku?, kirjanikud on suutnud teha meile kauge ajajärgu meeldivalt ajakohaseks ning köitvaks. Kirjanikud on nimetanud oma romaani mälueksperimendiks ? neile pakkus huvi, mida mäletavad kaks inimest ühest ja samast asjast loetust. Teose ajalooline taust on tegelik ja tugineb ajaloolistele faktidele, ajaloo augud on nad aga täitnud fiktsiooniga.

*

7. märtsil suri kodus San Franciscos Philip Lamantia, ameerika sürrealistliku luule suurkuju. Ta sündis aastal 1927 ning alustas kirjutamisega juba väga varases nooruses, kui tema eeskujuks oli eeskätt Edgar Allan Poe. Tema maailmanägemist muutis radikaalselt San Francisco kunstimuuseumis nähtud Dalí ja Miró ülevaatenäitus, ta hakkas lugema Bretoni ning uurima sürrealismi, alustades ka ise automaatse kirjutamisega. Tema esimesed luuletused ilmusid New Yorgi ajakirjas View 1943. aastal, misjärel kuulutas André Breton, et Lamantia puhul on tegemist ?häälega, mis sünnib vaid kord saja aasta jooksul?. Lamantia visati veidi aega pärast seda koolist välja ja ta kolis New Yorki, kus temast sai ajakirja View toimetaja ja kus ta kohtus hulga sõja eest New Yorki pakku tulnud sürrealistlike kunstnike ning kirjanikega. Esimene luulekogu ?Erotic Poems? ilmus aastal 1946, varsti pärast seda kolis ta tagasi Kaliforniasse, kus hakkas õppima Berkeley ülikoolis, tundes huvi peamiselt kirjanduse, filosoofia ning müstika vastu. Viiekümnendate aastate alguses liitus ta biitnikega, kelle hulgas tegi suurt sürrealismi kihutustööd, ning tema mõju oli eriti tugev just Allen Ginsbergi loomingule. Loomulikult olid mängus ka hallutsinogeenid ning saadud elamused kandsid kogu järgnenud kümne aasta loomingut (1959. aasta kogud ?Narcotica?, ?Ekstasis?, 1963. aasta ?Destroyed Works?), apokalüptilistes luuletustes püüab ta siduda erotitsismi müstikaga. 1960ndate alguses langes luuletaja sügavasse depressiooni, asus elama Hispaaniasse, kirjutas vähe ning hakkas tegelema matemaatikaga. 1970ndatel õpetas ta kirjandust San Franciscos, olulist mõju avaldas ta loomingule ka liitumine katoliku kirikuga, tema sürrealistlik looming mahenes, kuid erootilisus ning müstiline kalle jäid olulistena kandma ka tema hilisemat loomingut. Kokku ilmus tal üheksa luulekogu ning kaks tema enda koostatud valikkogu.

*

Harold Pinter teatab intervjuus BBC-le, et ta ei kirjuta enam ühtegi teatritükki, sest kirjutatud 29-st on juba küll ja rohkem pole neid vaja. Küll ei loobuvat ta aga luuletamisest. Tal on ka plaanis keskenduda senisest rohkem poliitikale. Paari aasta eest paistis ta silma tugeva Iraagi sõja vastasena, koondades sõjavastast tegevust ning nimetades peaminister Tony Blairi sõjakurjategijaks. Jõuliselt on ta sõna võtnud inimõiguste küsimustes.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht