Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid
Kevadel küsis Sirp kriitikateemalises erinumbris (27. III) muu hulgas, kas eesti kirjanduskriitika vääriks oma auhinda. Vastus on mõistagi jah, mistap tegin samas üleskutse see asutada, et teadvustada kirjanduskriitika rolli ning seada eeskujusid.
Mõeldud, tehtud. SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. See määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta.
Žürii koosseisus Brita Melts, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp, Kajar Pruul ja Pille-Riin Larm otsustas esimese Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaatidena esile tõsta järgmisi autoreid järgmiste arvustustega:
Hasso Krull, „Tunnusteta luule“ (Kaur Riismaa luulekogud, Vikerkaar 2015, nr 6),
Alvar Loog, „Lavalt alla, iseenese juurde“ (Indrek Hirve luulekogu „Kassitoome“, Looming 2015, nr 8),
Aare Pilv, „Afanasjevi kommunikatiivne blues“ (Vahur Afanasjevi luulekogu „Kuidas peab elama“, Looming 2014, nr 12),
Johanna Ross, „Poeet suure P-ga, Lumehelbeke suure L-ga“ (Andrus Kasemaa romaan „Minu viimane raamat“, Keel ja Kirjandus 2015, nr 5),
Märt Väljataga, „(:)kivisildniku kakangeelium“ ((:)kivisildniku luulekogu „Tunnete sümfoonia ehk Kerjused liftides”, Looming 2015, nr 3).
Laureaat kuulutatakse välja ning auhind (2000 eurot) antakse üle Ants Orase 115. sünniaastapäeval 8. detsembril.