In memoriam: Lia-Astrid Rajandi

Lia-Astrid Rajandi
16. III 1929–28. I 2014

Lahkunud on teenekas tõlkija ja inglise keele õpetaja Lia-Astrid Rajandi. Tema tõlkes on ilmunud küllap iga eesti lapse lugemislaualt läbi käinud J. R. R. Tolkieni „Kääbik ehk Sinna ja tagasi” (1977) ning Henry Rider Haggardi „Kuningas Saalomoni kaevandused” ja „Seeba kuninganna sõrmus” (mõlemad 1960). Samuti on ta eestindanud sellised klassikaliste autorite teosed nagu Charles Dickensi „David Copperfield” (1991), Jack Londoni „Martin Eden” (1963), Edith Whartoni „Süütuse aeg” (1995) ja ka moodsamad romaanid, nagu Arthur Hailey “Lennujaam” (1980), Frank McCourti „Angela tuhk” (1999), „Jah, on küll” (2000) ja  „Koolmeister” (2006). Lia Rajandi viimase aja tõlgetest, mis annavad tunnistust kauaaegsest suurepärasest vaimsest vormist, tuleb esile tõsta Saul Bellow’ romaani „Tõeline” (2004) ja mahukaid ajaloolisi uurimusi, näiteks Theodore Zeldini „Inimsuhete ajalugu” (2001) ja Peter Watsoni „Kohutav ilu. 20. sajandi intellektuaalne ajalugu” (2004).
Lia Rajandi ei olnud mitte ainult hea tõlkija, vaid ka unustamatu õpetaja, keda jäävad tänulikult mäletama paljud aastail 1963–1984 Tallinna 7. keskkoolis õppinud. Tema tund oli alati üks oodatumaid, tema isik üks inspireerivamaid kogu koolis. Ta korraldas kooli tõlkevõistlusi, juhendades ja innustades mitme hilisema põlve tõlkijaid. Oma range akadeemilise nõudlikkusega istutas ta õpilastesse enesekriitika ja iseseisva mõtlemise vaimu, oma karismaatilise olekuga levitas usku vaba mõtte võimalikkusse isegi stagneerunuimal nõukogude ajal. Lia Rajandi jälg Eesti kultuuriloos on sügav ja püsib veel kaua.

Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon