Euroopast kõnelemine ikka päevakorral

Aili K?ler

22.septembril alustati Ungari Instituudi ja humanitaarinstituudi ettevõttel vestlusõhtute sarjaga,teemaks Euroopa identiteet ja kooslused seal sees. Ungari Instituudi direktori Urmas Bereczki arvates on tore ja huvitav eestlaste soov end Skandinaavia identiteediga siduda, mõistetavgi. Keelepõhisest hõimuvendlusest jääb tema meelest siiski väheks, Kesk- Euroopa identiteet tundub talle viljakam, selle üle tuleks eestlastel mõtelda. Niisuguse kaalutlusega ongi algus pandud sarjale “Kõnelused Euroopast”, avaüritusel arutajaiks ungarlased ja eestlased.

Kokkukutsujale paistis olevat see selge, et Kesk-Euroopa on identiteedi alusena olemas ja piiritletav. Teatavasti on olemas Kesk-Euroopa Ülikool, kohal oli Ungari Kesk-Euroopa Kultuuri Instituudi esindaja Ivett Szatmári – ilmselt nad teavad, mis on keskeuroopa kultuur. Kui oli kaks tundi räägitud, oli selge, et  piirid võivad vägagi venida, sõltuvalt geograafilisest, poliitilisest, kultuurilisest, religioossest või majanduslikust vaatepunktist; Läänemere ja Aadria mere vahele peab siiski üldjuhul ära mahtuma.

Kultuuriareaali ühtsus

Tallinnas elav Euroopa Parlamendi Ungari saadik György Schöpflin, kes on kirjutanud raamatu “Identiteedi dilemmad” (2005), leidis, et kui asjast on nii kaua räägitud, ju see siis olemas on. Ja religioon on oluline, viis, kuidas ideid esitatakse (keel selles mõttes). Tšehhid, poolakad, slovakid, austerlased räägivad kindlasti ühte keelt, Milano on aga Kesk-Euroopa perifeeria. Kultuuriareaali ühtsus ilmneb eriti teravalt tõlkimise puhul: näiteks Musil on ungari keeles tunduvalt parem kui inglise keeles; eriti ameeriklastele ta ei sobi üldse.

Euroopa Parlamendis on aga sellest kõigest vähe abi. Eestlastega suheldakse (vist ikka ennekõike hõimuvendluse tuules parlamendi soome-ugri saadikurühma tegevuse tõttu), tšehhid paistvat eriliselt silma sellega, et ei räägi isegi omavahel, sloveenid on ungarlastele probleem –  on ju ungarlased endised okupandid, kelle vastu ajaloolise taaga tõttu ülearu sooje tundeid pole –, poolakad on sõbrad, austerlased ka. Ungarlastelgi on küsimus: oleme küll eurooplased, aga kas samuti kui prantslased? Paljud on tema tähelepanekul kindlad, et Skandinaavia teguviis on olemas, aga Kesk-Euroopast ei arva paljud midagi. Balti riike nähakse endiselt kooslusena, kuigi erinevused on olemas.

Bereczki viitas, et kuigi ajalooline mälu kergitab pinnale II maailmasõja järgse jaotuse Ida- ja Lääne-Euroopaks, võib Eesti siiski Kesk-Euroopasse kuuluda juudi ja saksa tugeva kultuurimõju tõttu, mis samuti ka Ungaris.

Eestlased enamasti ei teadvat, millist identiteeti valida, on nii saksa, soome kui rootsi jne mõjud. Vene mõju ei mainitud; parlamendisaadikust vestlusringis osalenugi on täheldanud, et selles ollakse üksmeelsed: ükskõik mis, aga mitte vene identiteet. 

Euroopa laienemisprotsessis igatahes Ukraina liitumise puhul Kesk-Euroopa identiteet mingi argumendina kõneks ei ole tulnud. Oli aeg, kui leiti, et ortodokside ala pole Euroopa. Ka usk ühtse alusena varises Kreeka liitumisega. Euroopa on pidevalt muutunud, samuti suhtumine eurooplusse.

Identiteet kasulikkuse alusel

Nagu teada, jäi religioon Euroopa Liidu põhiseaduse lepingust ühiste väärtuste üleslugemisel kõrvale, ometi on Euroopa ühised väärtused senini oluline argument. Need paistavad küll seisnevat põhiliselt selles, kas riik on võimeline järgima Kopenhaageni kriteeriume ja kas tema liitumine on poliitiliselt soovitav ja majanduslikult kasulik. Kolmas ungarlane vestlusringis, Ungari Teatriinstituudi direktor ja kirjanik András Nagy oli Ukraina kui tüüpilise Kesk-Euroopa ajalooga maa tõrjumise pärast lausa pahane. Euroopa Liidu hoiakutega  paistis selle kohtumise kohaselt haakuvat kõige rohkem eestlaste seisukoht: identiteedi kujundame sellel alusel, mis parasjagu kasulikum.

Kõige sagedamini kõlas ühtse mõtteruumi kandjana Kundera nimi; kelle mõtteviisi ta väljendab, need ka keskeurooplased on. Selles osas paistab eestlastel lootust olevat.

Nagy pidas oluliseks üleilmastumist ja ühtlustumist, mis muudab olukorda ka Euroopa piires – Euroopal oleks aeg moderniseeruda! Koos Szatmáriga on nad ka 1990. aastal kultuurivahetuse eesmärgiga asutatud ja elavat huvi pälvinud ungari kultuuriajakirja  Európai utas (Euroopa Rändur) toimetajad. Kesk-Euroopa Kultuuri Instituut korraldab Eesti keskeuroopalikkuses veendunult koos Eesti Instituudiga oktoobris Ungaris Eesti arhitektuuri ja kohvikute näituse, detsembris aga Tallinna tutvustava ülevaate. Lõhnab küll nagu turisminduse järele, aga kes on öelnud, et omade juures ei või külas käia, kuigi ollakse nii-öelda kodus ehk Kesk-Euroopas siis.

Pealegi ei paista Balti identiteet Eesti prioriteet olevat, kui meenutada kõminat Balti Assamblee osalussumma vähendamise ümber. Baltoscandia idee ei leidnud aga Skandinaavia poolelt innustunud osavõtmist ei 1917. aastal ega sõdadevahelisel ajal, nüüdki paistab Läänemere teine kallas selles osas leigevõitu. Soomlaste meelest algab aga Euroopa tõesti Eestiga – on siin akent Euroopasse nähtud eelmise sajandi alguse eesti kunstiski – ja  Bereczki meelest on eestlaste Kesk-Euroopa identiteedil  tänagi tulevikku ja sisu – vähemalt soomlase jaoks.

Edaspidi on plaanis vestelda kõigepealt soomlaste ja sakslastega – oleks tõesti huvitav teada, miks on viimased oma ajaloolise keeleruumi nii kergelt käest andnud.

P.S. Vestlus ise käis konarlikuvõitu tänapäeva lingua franca’s, vaid iga keele mõtteloomevõimalustest vaimustunud ja iga keele surma kibedasti kahetsev saksa nimega ungarlasest  Londoni ülikooli professor Schöpflin tarvitas kujundi- ja varjundirohket loovale mõttele tuge pakkuvat kaunist inglise keelt.  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht