Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2019. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Märt Väljataga (esimees), Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus ja Ene Paaver valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

PROOSA

Mart Kivastik, „Taevatrepp“
Susan Luitsalu, „Ka naabrid nutavad“
Margit Lõhmus, „Sterne. Jutud 2002–2019“
Mudlum, „Poola poisid“
Kaur Riismaa, „Väike Ferdinand“
Peedu Saar, „Mailased“

LUULE

Piret Bristol, „Lilled Vabakal“
Mihkel Kaevats, „Võpatus“
Maarja Kangro, „Tuul“
Timo Maran, „Metsloomatruudus“
Carolina Pihelgas, „Valgus kivi sees“
Maarja Pärtna, „Vivaarium“

ESSEISTIKA

Doris Kareva, „Terendused“
Vallo Kepp, „Üheksa arbujat“
Sirje Kiin, „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus“
Rebekka Lotman, „Eesti sonett“
Mihkel Mutt, „Töö ja armastus. Tammsaaret tuulates“
Linnar Priimägi, „Luule ja tõde“

VABAAUHIND

Andrei Hvostov, „Kirjad Maarale“
Mart Juur – tegevus kirjanduse populariseerijana meedias
Rein Kuresoo, „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed“
Piret Kuusk, „Aegruum“
Margus Laidre, „Aja lugu ja inimese aeg“
Juhani Salokannel, „Noore Eesti südametunnistus“ (tlk Piret Saluri)

NÄITEKIRJANDUS

Kai Aareleid, „Linnade põletamine“
Julia Aug, „Minu Eesti vanaema“
Ott Kilusk, „Kirvetüü“
Eva Koff ja Indrek Koff, „Tagasi“
Karl Koppelmaa, „sest meid on õpetatud madusid kartma“
Paavo Piik, Getter Meresmaa, Teele Pärn, Sander Rebane, Martin Tikk, „Gesamtkunstwerk“

TÕLKEKIRJANDUS

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Kristiina Ross (esinaine), Leena Tomasberg ja Olavi Teppan valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Heli Allik – Louis-Ferdinand Céline, „Surm järelmaksuga“
Kadri Jaanits – Katja Kettu, „Rose on kadunud“
Siiri Kolka – László Krasznahorkai, „Saatana tango“
Carolina Pihelgas – Pablo Neruda, „Armastusluuletused“
Mati Sirkel – Hermann Broch, „Kuutõbised“
Aet Varik – David Foster Wallace, „Teatavate piiride poorsusest“; Julian Barnes, „Aja müra“; Kazuo Ishiguro, „Kui me olime orvud“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Birgita Bonde Hansen – Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“ ja Paavo Matsini „Gogoli disko“ tõlge taani keelde
Danutė Sirijos Giraitė – A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ IV osa tõlge leedu keelde
Maima Grīnberga – Rein Raua „Rekonstruktsiooni“ ja Jaan Unduski „Teekond Hispaania“ tõlge läti keelde
Maximilian Murmann – Karl Ristikivi „Hingede öö“ tõlge saksa keelde
Frans van Nes – Jaan Krossi „Rakvere romaani“ tõlge hollandi keelde
Vera Prohhorova – Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdani“ tõlge vene keelde

Mõttekirjanduse tõlge

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Tiiu Hallap (esinaine), Amar Annus ja Toomas Rosin valis auhinnale kandideerima järgmised teosed.

Kristjan Haljak – André Breton, „Sürrealismi manifestid“
Martti Kalda – „Manu pärimus ehk Ilmarahva seadmuseõpetus“
Kalle Kasemaa – Moše de Leon, Josef Gikatilla, „Püha seekel. Kiri pühadusest. Mehe vahekord naisega“
Laurits Leedjärv – Hans Reichenbach, „Aja suund“
Mirjam Lepikult – Maurice Merleau-Ponty, „Taju fenomenoloogia“
Krista Räni – Johann Gottfried von Herder, „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Krista Kumberg (esinaine), Anu Kehman ja Priit Põhjala valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Andrus Kivirähk, „Tont ja Facebook“
Hasso Krull, „Kurja kala kohvik“
Kairi Look, „Piia Präänik ja bandiidid“
Ilmar Tomusk, „Kõrvalised isikud“
Jaanus Vaiksoo, „King nr 39“
Aidi Vallik, „Seebu maailm“

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Marina Tervonen (esimees), Kalle Käsper ja Tatjana Kuzovkina valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Ljudmilla Gluškovskaja, „Печаль моя светла“ / „Mu kurbus on hele“
Larissa Joonas, „Мировое словесное электричество“ / „Maailma suusõnaline elekter“
Andrei Anissimov, „Европейское танго“ / „Euroopa tango“
Ilja Prozorov, „P.S
Boris Tuch, Eesti teatrite tegevuse kirjanduslik kajastamine ajakirjas Tallinn ja esseekogumikes
Nelli Melts, elutöö – rohkem kui 30aastane tegevus venekeelse kirjanduse valdkonnas ja luulekogu „Я не стихи пишу…“ / „Ma ei kirjuta luuletusi…“

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Mart Velsker (esimees), Brita Melts ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid.

Eero Epner, „Üksinduse tumenev paratamatus“ (A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“ saatesõna)
Kristjan Haljak, „Ilmne ja okultne reaalsus“ (André Bretoni raamatu „Sürrealismi manifestid“ saatesõna)
Hasso Krull, „Uuspaganlik Vanapagan. August Kitzbergi „Maimu“ kui ajalooline romaan ja mütograafiline essee“ (Keel ja Kirjandus nr 5)
Agnes Neier ja Joosep Susi, „Verbaalse ja visuaalse dialoog. Sissejuhatus lüürilise luule ja foto vastastikmõjusse“ (Keel ja Kirjandus nr 6)
Johanna Ross, „Osta „Rusikad“ ja sa ei saa nõukogude tsensuurist just eriti palju teada!“ (Vikerkaar nr 6)
Ene-Reet Soovik, „Rebenenud linn. II maailmasõja linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-tsükli kolmes viimases romaanis“ (Methis nr 24)

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2020.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht