Jüri Kolk: manifest

ainus
mis meil on
on kultuur

kultuur nagu
kes patuta pakkugu esimene altkäemaks
kes tahab midagi saavutada mängigu veidi räpasemalt kui teised
mingu kaasa paari näruse lööklausega
küllap see ära tasub
kes tunneb kedagi keda juba tunnevad kõik
on tegija
kes arvab
et vastased tuleb hävitada tule mõõga ja alandustega
ei ole jokktõbrastest nii kaugel kui me loodame
kes külvab nõmedust
see lõikab paska
kes teeb väikese sammu oma südametunnistuse vastu
teeb tohutu hüppe kogu inimkonnale
ikka alla
otse alla

kordan
jokklojuse ja massimõrvari vaheline piir on õhuke
eesmärk pühendab abinõu
traditsioonid annavad raamistiku
kohtu aeglus võimaldab läbi lipsata

ainus võimalus on olla vähem nõme
hoida kultuuri
kergitada seda
sõna kõige laiemas tähenduses
mitte sittuda
silgukarpidesse

kultuur on ainus
mis meil on

õige suhtumine

sellise suhtumisega
nagu teil
saab igal ajal
tööd
ja igas ametis
infarkti

revolutsiooniline luule

kas siis selle maa meel
ei või keerispasana taevasse tõusta üles
rahet ja vihmavalinguid saata
õigust ja õiglust omale otsida
kas siis selle maa luuletajate keeled
pole teravad ja mürgised
kas ei tungi läbi paksu poliitpeki
onupojaarmu
jokksoomuse
kas siis selle maa piike
ei tõsteta hädamere vastu
visake metsa need kilbid
visake metsa
raiuge igavese tuhandepäise lohe päid
kõrvetage kaelu et uus kolp ei võrsuks verisest peenrast
kas siis meie hangud ja tõrvikud
kivi ja paber
vaimumõõk ja sulg
ei suuda seda õlist masinavärki
liigestest lahti lüüa
kas siis siia ei tulegi armastus
kas siis siia ei tulegi armastus