Väljasõit vaataja juurde

ANNELI PORRI

Alvar Reisneri maal ja Marju Vaheri skulptuur ?Hitler?. EKA vabade kunstide teaduskonna rändnäitus ?Ekskursioon? 6. ? 23. VII Kohtla-Järvel.

Alati täpsed ja detailsed Kleis, Silvet ja Vääri defineerivad võõrsõnade leksikonis: ?Ekskursioon (ld. excursio väljajooks), õppekäik, õppereis, kollektiivne muuseumi, näituse, vaatamisväärse koha jne. külastamine; sõit või käik hariduslikul, teaduslikul, sportlikul või lõbustusotsarbel.? Põhimõtteliselt on sellega kõik öeldud, täpsustada tuleb vaid detailid. ?Ekskursioon? on EKA vabade kunstide teaduskonna rändnäitus, mille kutsus sel kevadel ellu osakonna dekaan Marko Mäetamm hariduslikul otstarbel, ent töö käigus on sellest saanud ka sportlik ja lõbustuslik ajaviide. Laiemas plaanis annavad hudoþnikud-peredviþnikud märku ka kunstiakadeemia auväärsest 90.sünnipäevast.

Näituse ettevalmistamisel ja kujundamisel osalevad maali, graafika ja skulptuuri erialade üliõpilased ja eksponeerivad oma viimase õppeaasta jooksul valminud töid. Rohkem kui kunstiline väärtus tõuseb esile rändväljapaneku mitmekülgne pedagoogiline eesmärk. Kõige lihtsamalt sõnastades on tegemist projektiga, mis õpetab üliõpilasele projektipõhist mõtlemist, see on harjutus, mis peaks kunstniku ette valmistama tema edasiseks kunstnikueluks ja süstima noorde loovisikusse sügava teadmise, et kunstiteose tegemine ei lõpe pintsli puhtakspühkimise või tõmmisele tiraaþinumbri kirjutamisega. Töö juurde käib ka vormistus ja koht näitusekujunduses ning üllatada võib fakt, et kolme pildi loodisaamine võtab ka päris palju aega.

Siiani on kunstiakadeemias just maali-graafika-skulptuuri lõpetanud konkreetse väljundiga praktilistele ülesannetele vähe tähelepanu pööranud, samal ajal kui näiteks lavastuskunstnikud on algusest peale orienteeritud meeskonnatööle ja lavastusküpse terviku kujundamisele, arvestades nii teksti, ruumi, näitlejat kui lavastajafaktorit. Maalijate-graafikute-skulptorite esmane erialane väljund ja praktiline ülesanne pärast teose loomist on näitus, mille varjatud, s.o. korralduslikest tahkudest ei pruugi ka värskel bakalaureusel täpset ettekujutust olla. Ja siis on Karin Laansoo ja Hanno Soans sunnitud kirjutama eneseabiveeru ?Praktilisi nõuandeid noorele kunstnikule? (Sirp 6. VI 2003; enne töö näitusele esitamist endiselt kasulik läbi lugeda, muide). Projektitööle keskendumine oli akadeemilise printsiibina oluline eks-Gratas, tänu millele tuleb neil näitustel osalemine, ise korraldamine ja läbiviimine märkimisväärselt valutult välja. Nii et Grata populaarsuse ja tuntuse ainult enda pideva paljakskiskumise arvele kirjutamine ei ole õige. Kunstnikku teatakse täpselt nii hästi, kui ta selleks võimalusi annab. Ja kõik.

Niisiis oli viimane aeg ka EKAs tulla oma publikule lähemale. Üliõpilased on oma töid eksponeerinud märtsist, näitus on käinud juba Haapsalus, Raplas ja Narvas, praegu on üleval Kohtla-Järvel, sügisel jõuab ka Tartusse ja Viljandisse. ?Ekskursiooni? oodatakse ka Pihkvasse. Siin avaldub rändnäituse didaktika teine külg, endale vaataja kasvatamine. Näitus selgitab delikaatselt kunstnikuõppe meetodeid, kuna väljas on ühe ja sama ülesande erinevad teostused, võimaldab see ka vaataja jaoks väikest trenni ja silmale soojendusharjutust. Näitusetööde mõningane valimatus teeb taseme ebaühtlaseks, kuid tekitab õpetlikke võrdlusmomente. Samas ei tee publik noortele kunstnikele mingit tudengiallahindlust. Näiteks Narvas pidid nad olema valmis ka isiklikult oma tööst vaatajatele rääkima ja vastama rohketele küsimustele. See võis paljude jaoks olla esimene kokkupuude publiku otsese retseptsiooniga. Siit järeldus: näitusel esinemiseks on vaja rohkem kui vaid valmis teost, kasuks tuleb enda kui kunstniku positsiooni teadvustamine, läbimõeldud töö ja külm närv. Vastu tahtmist viitan siin võlusõnale ?müügistrateegia?. ?Ekskursioon? on ka koht, kus vaatajatele tuntud kunstnikud on sunnitud paljastama oma töise mina: Narva publikuga kohtusid tudengite juhendajad dotsent Sillak, professor Ole ja dekaan Mäetamm. Nii õppejõud kui näitusekollektiiv on hinnanud väljasõidud kordaläinuks, plaani kohaselt sooritatakse ekskursioon järgmistel aastatel juba õppekava korralise praktika raames.

P. S. Selline ringirändamine toob näitusesse sisse folkloorse nüansi, tudeng on erinevate kohtade pärimuses ülimalt polulaarne figuur. Nii nagu Karl ja Peeter istutasid tammesid, liigendavad mõnel pool ajaarvamist tudengid, kes parandasid kiriku katust, joonistasid üles rätikumustri või kaevasid midagi välja. Nüüd teevad nad ka näitust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht