Pehmest elektroonikast elavad objektid
Kärt Ojavee näitus „UUO” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. VI. UUO (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid on kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis või muutumises, uute väljundite ootel. Seega on mitmed neist objektidest arengu selles etapis, kus viiakse läbi katseid ja ka eksitakse. Näitusekülastajad saavad minetada harjumuspärase kogemuse tekstiilist esemetega suhtlemisel ja nautida lahendusi, mille eesmärk on panna nägema ja kogema seda, mida pakub elektroonika ja tekstiili ühendamine. Tegu on eelkõige kogemuse- ja protsessipõhise disainiga. Eriti oluline on näitusekülastaja aktiivsus esitatu katsetamisel. Harilikult üsna passiivne vaataja on sellel näituse toimimiseks oluline lüli. Kärt Ojavee taust on „tarkade” tekstiilide ja „arukate” toodete valdkonnas loominguliselt üsna mitmekülgne, ulatudes kunstiakadeemias bakalaureusetööna valminud meeldejäävast liikumisele reageerivast vaibast „Ükssarv” (2004), õppejõutööst samal teemal ja kasutamise käigus ilmet muutvatest rõivastest praeguste interaktiivset protsessidisaini esindavate töödeni. Kuivõrd suur osa peaaegu kümne aasta jooksul tehtust oli eksponeeritud sel talvel põgusalt projektiruumis März autori retrospektiivsel väljapanekul, ei näe praegusel näitusel arengut varasematest töödest siiani, vaid eelkõige viimastel aastatel tehtut, kus tekstiil ja elektroonika on pandud toimima sümbioosina. Kärt Ojavee on huvitatud traditsioonilise ja ühtlasi pidevas arengus valdkonna ühendamisest, aluseks on ta võtnud looduses esinevad bioloogilised protsessid. Teda huvitavad elusorganismide mustrid, struktuurid ja liikumised, mis võimaldavad ülekandmist uutesse situatsioonidesse ja vormidesse. Nii kasvab ekraanil vohava roheluse liikumine eksponeeritud esemetele, elades seal oma elu edasi. Tal õnnestub oma väljanopped kanaliseerida lõpptulemusena üsna futuristlikena mõjuvate kombinatsioonidena, mis oma uudsuses on vägagi üllatavad ja kõnetavad kasutajat.
Ekspositsiooni põhjaks on loodud metalne teokarbikujuline pimendatud keskkond (kujundajad Ralf Lõoke ja Neeme Külm). Kui varem oli kunstnik huvitatud kehakesksusest, siis nüüd suhestub enamik tema töid eelkõige ruumiga. Väiksematest vormidest on konstrueeritud suuremad süsteemid, külastajalt oodatakse sekkumist ja seeläbi protsessi ning näituse käivitamist.
Installatiivsetena on väljas tööd „Symbiosis’e” projektist ja toodetena värske kaubamärgi KO! nutikad tooted. Eksponeeritud esemed on enamasti sõbraliku ja tehnoloogiakauge väljanägemisega, käivituvad omal leebel aeglasel moel, kui neile lähendatakse, aktiveeruvad vaataja uudishimu või teadmise toel. Eksperimentaalne protsessidisain nõuab julget ja tundlikku suhestujat.
„Symbiosis’e” projekt sai alguse 2009. aastal, on arenenud tihedas koostöös New Yorgis elava ungari disaineri ja meediakunstniku Eszter Ozsvaldiga. Käsitletakse interaktiivsust, seda, kuidas reageerib tekstiilpind inimese puudutustele, värvi muutuse, mustri kasvatamisega sellel kohal või selle ümber või muul moel.
KO! kaubamärgi on saanud ideed, mida on olnud võimalik realiseerida toodetena. KO! kaudu lammutatakse laiemalt idee tekstiilist kui millestki traditsioonilisest, staatilisest, ühendatakse traditsioonilised materjalid ja tehnikad uute tehnoloogiliste võimalustega. Siia kuuluvad näiteks padjad, mis peegeldavad keskkonnamuutusi: puudutusele või valgusele vastavad helendades või muul moel „Padjakallistaja” („Pillowhugger”), „Päikesetundlik” („Sun Sensitive”), „Helendavad padjad” („Lightining Pillows”) ja „Mängi mind” („Play Me”).
Kärt Ojavee on tugev võrse, mis õigustab EKA tekstiilidisaini osakonna kunagist suunamuutust, praegu hakkab ta kohe doktorikraadi kaitsma. Ta sattus tekstiiliosakonda ajal, mil seni võrdlemisi ebakonventsionaalse temaatika toetamisest sai norm. Tekstiilmaterjalide tulevikku orienteerituse potentsiaali mõistmisest ja koostööst TTÜ biorobootikutega on saanud alguse tegevus, millel tekstiilidisainis on aina tõsisem kaal.
Kärt Ojavee on disainer, kes räägib oma uurimisteemaga kaasa ka Eestist väljaspool ja teeb seda edukalt. Sellest, et loodud hübriidmaterjali elustamise näol ei ole tegu ainult katsetustega, annab tunnistust „Symbiosis Voxel’i” (koostöös Ezster Alex Dodoge’iga) eksponeerimine New Yorgis Issey Miyake Tribeca poes. Pidev väljundite otsimine väljatöötatu katsetamiseks interjööris ja arhitektuuris on leidnud suurepärase pinnase, pakkudes külastajatele võimaluse füüsiliselt või elektrooniliselt tööga suhestuda. Omavahel ühendatud kärjekujulised vildist ja sensoritest täidise ning siidiga kaetud moodulid voxel’id, mis on siniseks toonitud termotundliku värviga, võimaldavad vaatajal seda puudutades või isikliku elektroonilise vahendi abil luua pinnale oma animatsiooni. Koostöö Eszter Ozsvaldiga on jõudnud ka New Yorgi Uue Muuseumi „Rhizome’i” valikusse, mille keskmes on interneti ja võrgutehnoloogiatega seotud kunst.
Tehnoloogiliselt uudsete lahenduse loomine viib näitusel esitatu kokkupuutepunktideni paljude valdkondadega, s.o tehnoloogia, disaini ja ka kontseptuaalse kunstiga. Loodus süsteemidesse on kodeeritud pidev arendamine, mis annab põhjuse oodata uusi aina lahendusi.