Pealelend: Rael Artel

Reet Varblane

Tartu Kunstimuuseumi koduleht oli esmaspäeval alanud aasta osas üsna tühi. Milline näitus vahetab välja Eesti loodusmaali väljapaneku? Mida uut on veel oodata nüüd juba sinu juhtimisel kokku pandud plaanis?
Minu kureeritud näituseprogramm algab 23. I mu enda projektiga „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”. Tegemist on väga isikliku, minu enda kogemusi, kahtlusi ja küsimusi nende kuude, mis ma olen Tartu Kunstimuuseumis töötanud, reflekteeriva projektiga. Teisalt aga uurin läbi kolme korruse korraldatud näitusega, mis kombineerib meie kogusid ja kaasaegset kunsti, ühe keskusest eemal asuva kunstimuuseumi toimimisloogikat. Fookuses on küsimused, mille üle kindlasti mõtlevad paljud muuseumi- ja kunstihuvilised. Minu kuraatoriprojekt lähtub teravast vajadusest see muuseum uuesti leiutada: me ei saa enam edasi minna nii nagu vanasti (tähendagu see siis külma sõja perioodi või 1990ndaid), sest kogu maailm muuseumi ümber on totaalselt muutunud, riigikorrast muuseumi- ja kunstiväljal toimuvaga. Samuti ei saa me toimida selliselt nagu Kumu, mis on ilmselt paljudele kunstimuuseumi rollimudeliks, sest meil pole sellist konteksti oma tegemistele. Seega tuleb see muuseum uuesti mõtestada ja leida lahendused, mis sobivad enim antud aega ja ruumi. „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” ongi pigem ruum diskuteerimiseks ja aktiivseks kaasamõtlemiseks kui passiivseks „tarbimiseks”.
Aga 2014. aasta näituseplaanist rääkides võin kinnitada, et tulemas on väga mitmekesine aasta: alustame „Tartu 88” arhiiviprojektiga, mille keskmes on Tartu kunstielu viimasel 25 aastal. Selle eesmärk on toimunu teemade kaupa ja üksipulgi läbi vaadata ning muuseumisse näituste käigus koguda ka selle perioodi kunsti dokumentatsioon. Peeter Talvistu koordineeritud projekti esimesed külaliskuraatorid on Triin Tulgiste ja Marika Agu. Loomulikult näitame ka oma kogusid: nende põhjal panevad üsnagi ootamatud ja eksperimentaalsed näitused kokku kunstnikud Flo Kasearu ja Rauno Thomas Moss.
Meie tänavune meganäitus ja kindlasti kõige massiivsem väljapanek tuleb aasta lõpus: Tiiu Talvistu valmistab ette suurt Malle Leisi loomingu ülevaatenäitust, millega kaasneb põhjalik kataloog. Lisaks kohalikule kunstile näeb ka rahvusvahelist kaasaegset kunsti. Oma esimese soolonäituse kunstimuuseumi seinte vahel teeb Helsingis ja İstanbulis töötav Pilvi Takala. Kui selle suve kaasaegse kunsti suursündmuseks on Peterburi „Manifesta”, siis samaaegselt sellega leiab meil aset sekundeeriv üritus, Maria Arusoo kureeritud näitus. Lisaks on kavas paar seminari ja võib-olla veel midagi. Fikseeritud plaanide kõrval peab ruumi olema ka spontaansetele algatustele.

Kunstimuuseumi töötajate osas on toimunud mõningaid muutusi: muuseumis ei tööta enam Tõnis Tatar, Reet Pulk-Piatkowska.
Muuseumi struktuuris on tehtud ümberkorraldusi, need on lähtunud vajadusest muuta muuseumi töökorraldus kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. Meil pole enam kogude tehnikuid, kogudega tegelevad nende hoidjad. Asutuse struktuuris on konkreetsemalt ja ühemõttelisemalt korraldatud näituste ja kogude osakonna töö. See peaks tekitama võimaluse paremini täita meile riigi pandud kohustusi, nii kogude hooldamise ja digiteerimise kui ka näituse- ja publikuprogrammide poole pealt. Meiega on ühinenud mitmed uued inimesed, keda soovin ka kunstiavalikkusele tutvustada: TÜ kunsti­ajaloo taustaga Kadri Asmer võttis juba sügisel üle graafika- ja joonistuskogu. Kaasaegse kunsti kuraatorina asus sel nädal tegevusse Marika Agu, kes on lõpetamas EKA kunstiteaduse magistrantuuri. Meie teeneka restauraatori vahetas välja äsja Tartu kõrgema kunstikooli kiitusega lõpetanud konservaator Nele Ambos. Lisaks aitavad meid tublid vabatahtlikud Hanna-Liis Kont ja Anna-Maria Saar. Seega, majas on palju uusi ja energilisi inimesi, nii et kuulete meie tegemistest veel kindlasti!