Pealelend: Marju Reismaa, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik

R. V.

Tartu kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks muutmise plaan on tekitanud kultuuriinimestes hämmastust ning protesti. Kui Jaak Allik esitas riigikogus 28. IX selle kohta järelepärimise, sai ta peaministrilt vaid põiklevaid vastuseid. Küll selgus, et valitsusega ei olnud kultuuriminister Tartu Kunstimuuseumi puudutavaid otsuseid kooskõlastanud ning mitte ühtegi sellekohast akti ka allkirjastanud. 30. IX kohtus kultuuriminister Tartu linnapeaga, et arutada nii Tartu kunstimuuseumi kui ka teiste muuseumide küsimust ning ühtlasi otsida kunstimuuseumi kogule ka uut hoonet.        Kas Tartu Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks muutmise plaan ikka  kehtib? Kas tegemist on majanduslikku kokkuhoidu tagava sammuga?        Eesti Kunstimuuseum on kunstivaldkonna keskmuuseum ning selle kogud peaksid muuseumiseaduse kohaselt esindama oma ainevaldkonda terviklikult. Keskmuuseumi kõrval täpselt samasuguse põhiülesandega eraldiseisva riigimuuseumi tegutsemine ei ole põhjendatud, seda eriti nii väikses riigis nagu Eesti. Riigimuuseumid ei tohiks konkureerida  oma kogude komplekteerimisel, kuna Eesti kunstipärand kui riigivara on üks tervik (isegi kui füüsiliselt asutakse eri paigas) ning raha ostudeks tuleb ühest allikast. Muudatust ei plaanita majandusliku kokkuhoiu pärast, vaid eeskätt sisulistel eesmärkidel. Seda seisukohta oleme ka varem väljendanud.

Tartu Kunstimuuseumil ei ole ei restaureerimiskeskust, kirjastus- ega kommunikatsiooni- või turundusosakonda.  Eesti Kunstimuuseumil on kõik need olemas. Nende ressursside jagamine ning koostoime sünergia toetab kunstivarade paremat tutvustamist, tekitab suuremat publikuhuvi ning toob eeldatavasti kaasa suuremad sissetulekud elavamast näitusetegevusest. Seetõttu on kultuuriministeerium seisukohal, et Tartu Kunstimuuseum peab jätkama alates 1. juulist 2012. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Selles suunas liigutakse etapiviisiliselt  ja esmane ülesanne on koostada analüüs, mis valmib Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös detsembri alguseks. Seejärel saadab ministeerium ettepaneku kooskõlastamiseks rahandusministeeriumile ja Tartu linnale ning kui linn peaks avaldama soovi ja tahet Tartu Kunstimuuseumiga ise edasi tegeleda, siis sellega ka arvestatakse. Samas ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse 13. novembri „Tartu linnatunni” saates  Kuku raadios, et linna huvi on eelkõige näitusetegevuse jätkumine Tartus ning see, et inimesed saaksid rohkem osa muuseumi hoidlate kunstipärandist. Tartu Kunstimuuseum ei kao kuhugi ning selle muutumine Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks on pigem juriidiline muutus. Tartu Kunstimuuseumi sisulist tegevust ja tugevust jäävad hoidma selle asutuse töötajad ja juht, niisamuti nagu see on Eesti Kunstimuuseumi  teistes muuseumides. Ja need on kõik eriilmelised ja oma identiteediga. Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja (nn viltune maja) jätkab kunstimuuseumina ning jääb tartlastele ja teistele kunstihuvilistele avatuks. Tartu Kunstimuuseumi Vallikraavi tänava hoiutingimused on kehvad ja alanud on uute ruumide otsimine Tartu linnas. Seniks jäävad kogud edasi Vallikraavi tänava majja ning muuseumi juriidilise vormi muutmine ei ole sellest ajaliselt sõltuv. Analüüsi koostamist koordineerib Eesti Kunstimuuseum, kus töötavad oma valdkonna eksperdid (neist mitmed ka kunstiteadlaste ühingu liikmed). Tartu Kunstimuuseumi üleviimine Eesti Kunstimuuseumi koosseisu ei vähenda kunstiostudeks ette nähtud kultuurkapitali raha.       

Kas Tartu Kunstimuuseum on üksikjuhtum või puudutab haldusala korrastamine ka mõnda teist muuseumi? 

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi muutmist Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ei ole arutatud. Muuseumide valdkond vajab kahtlemata ka edaspidi korrastamist. Praegu on ametliku käigu saanud üks ümberkorralduse ettepanek (Mahtra Talurahvamuuseumi muutmine sihtasutuseks, vt ministeeriumi dokumendiregistrist).