Pealelend: Juri Leiderman

Reet Varblane

Odessas sündinud kunstnik ja kirjanik Juri Leiderman on vene kontseptualismi üks silmapaistvamaid esindajaid. Ta oli Meditsiinilise Hermeneutika grupi (aga ka suundumuse) üks asutajaid, rühmituste Kapiton ja Corbusier liige. Ta on osalenud esimesel „Manifestal” Rotterdamis (1996), Sydney (1998), Shanghai (2004) ja Veneetsia (2002) kunstibiennaalil ning filmifestivalil (2010). 2006. aastal olid ta „Tapetud troojalaste tantsud” väljas Tallinna Kunstihoone galeriis.

Sa kutsusid kunstnikke boikoteerima Peterburis korraldatavat kümnendat „Manifestat”. Kuidas kuraator Kasper König on su üleskutsele reageerinud? Vahest oleks õige selle üleskutsega pöörduda just tema poole?
Mul ei ole erilisi illusioone „Manifesta” asjapulkade ja kuraatorite suhtes. Iseenesest juba „Manifesta” toomine Venemaale Pussy Rioti juhtumist hoolimata, süstemaatilisele kodanike vabaduste allasurumisele, ilmsele poliitvangide olemasolule vaatamata on selle piisav tõestus. Seepärast eelistan pöörduda kunstnike poole, neisse on mul rohkem usku.
Kuulsin, et Kasper König on mu üleskutsest teadlik, aga see on kõik, mida sellest tean.*

Euroopa kunstibiennaali korraldamine Peterburis annab kunstnikele võimaluse olla avalikult väga kriitiline totalitaarse režiimi, Ukraina sissetungi, inimõiguste rikkumise jne suhtes, kasutada kunsti demokraatia tööriistana.
Tuletan meelde, et Venemaa kuulutas de facto Ukrainale sõja, viib läbi sõjalist agressiooni ja valmistub annekteerima Ukraina territooriumi. See kõik on nagu otse võetud 1938. ja 1939. aasta Hitleri sissetungi käsitlevast ajalooõpikust. Kunst on kahtlemata „demokraatia tööriist”, küsimus on ainult selles, millise kehandi puhul seda rakendatakse. See „kehand” võib osutada niivõrd ulatuslikuks ja ebademokraatlikuks, et neelab „kriitilise tööriista” (meie juhtumil näituse) lihtsalt alla ehk tööriist hakkab täitma kuritegeliku režiimi legitimeerimise propagandistlikku ülesannet.

* 11. III avaldati Manifesta fondi nimel teade, et biennaal toimub Peterburis väljakuulutatud ajal. Kuraator Kasper König väidab selles, et loodetavasti esindab „Manifesta” märksa laiemat valdkonda, kui on pelgalt poliitiliste asjaolude kommentaar.