Pealelend: Jaan Toomik

Tarmo Teder

Professor Jaan Toomik, milleks vajab kaasaegse kunsti magistrant sääraseid kurnavaid kehalisi katseid? Füüsiline koormus polegi kõige tähtsam, aga ka selle kaudu on võimalik mingi muu nurga alt näha ja tunnetada, millega me tegeleme. Rutiinist lahtirebimine annab värskema ja ootamatuma kogemuse.

Share this...
Share on Facebook
Facebook

Pead silmas psüühilist raputamist, šokeerimist?

Ei, ei, pigem on vaja jõuda teise vaimsesse olekusse ja selle kaudu ootamatuseni, piirsituatsiooni. Ekstraordinaarse käitumisega on võimalik trafaretseid asju hoopis teistmoodi näha ja lahendada. On vaja igapäevasest tasakaalust välja viia, et inimene läbiks pealiskihi, ainelisele informatsioonile tugineva teadvuse, jõuaks aluskogemuseni. Aga see kõik käib ikka mängu vormis, ega ma saa ka väga laamendada, meie õppesüsteem ei võimalda selles vallas süstemaatilist pühendumist. Interdistsiplinaarne kunst tegeleb siiski kõigega ja leiab ainest kus tahes. Igatahes on erakordseid valdkondi, kust ammutada uut energeetilist inspiratsiooni.

Millal on teil plaanis benji- või langevarjuhüpped?

Me ei teadusta oma plaane kunagi ette. Väga palju oleneb võimalustest, ega Eesti olud ole nii rikkalikud kui mujal, aga samas on siin veel ikka sellist kaootilist energia liikumist. Kõik pole nii determineeritud nagu, ütleme, läänes, kus tuleb kõik kangesti ette ära fikseerida ja kooskõlastada. Meil võib veel mänguliselt ja ulakamalt neid asju teha.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht