Mis on esinduskunst siin ja praegu?

Reet Varblane

Kunsti on kunstiajaloos, iseäranis kui mõelda Euroopa peale, vaadatud kõrge esinduskunsti ja sellest väljapoole jääva, madala kunstina, olgu siis karnevali või rahvakunsti vormis. Esinduskunst on võrdunud ka tellimuskunstiga. XIX sajandil tekkis kunstnikupositsiooni ja -vabaduse tähtsustamisega professionaalsesse esinduskunsti mõra. XX sajandi teisel poolel läks pilt aga päris sassi: kõrge kunstiga tungiti nii-öelda madala kunsti territooriumile, vaimustuti sealsest ehedusest, võeti üle sealne väljendusviis. Muidugi käib see eelkõige demokraatliku maailma kohta, totalitaarses süsteemis säilitati kiivalt esinduslikkust ehk siis kogu süsteemi, rahvast esindavat väljendusviisi, kaanonit. See tõi omakorda kaasa sisemise vastuhaku, alternatiivse, nii-öelda päris kunsti tekkimise. Ning totalitaarse süsteemi nõrgenemisel, avanemisel samm-sammult alternatiivse kunsti imbumise esinduskunsti, selle ettevaatliku omaksvõtmise.
Praegune esinduskunst sõltub kontekstist. Keda ja kuidas selle kunstiga esindatakse? Kellele see on mõeldud? On selge, et Veneetsia kunstibiennaalile valitakse Eesti esindaja teiste kriteeriumide järgi kui näiteks Eesti Vabariigi 80. sünnipäeva näitusele Brüsselisse Euroopa Nõukogu esindushoonesse. Ilmselt kehtib see ka 100. sünnipäeva (esindus)näituste puhul, kuigi kahekümne aasta jooksul on lausa tohutult muutunud arusaam Eesti kunstist kui sellisest ja seetõttu siis ka sellest, mis võiks seda esindada. Rääkimata sellest, et kõik sõltub eelkõige inimesest, kellele usaldatakse sellise näituse koostamine, kes on kuraator. Kuigi, kuraatorgi lähtub kontekstist: Anders Härm koostas möödunud sügisel Norra näituse teiste põhimõtete järgi kui täna avatava EKKMi väljapaneku. Keel on küll sama, erinevus on sõnavaras, lauseehituses, rõhumärkides. Räägime aktuaalsest, poliitilisest, sotsiaalsest, feministlikust, aga ka biennaalikunstist ehk millestki, mis sobib rahvusvahelisele suurüritusele, hõlmab kindlasti eelnimetatud alajaotusi, aga on ka hõlpsasti turustatav. Kas see on uus esinduskunst? Kui on, siis selle keele­kasutuse eripära (ehk ka kui suurt ja mitmekesist nüüdiskunsti osa suudab see esindada) sõltub kuraatorist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht