Mari Kanasaar 28. IV 1937 – 22. II 2022

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, moeillustraator ja moe(aja)loolane Mari Kanasaar.

Mari Kanasaar sündis 28. aprillil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Rahumäe põhikoolis ja lõpetas Tallinna VII keskkooli ja jätkas haridusteed Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1956–1962 kostüümieriala moekunsti suunal õppides olid tema juhendajateks Natalie Mei, Agu Pihelga ja Ella Vende. Kunstihuvi sütitajateks pidas Mari Kanasaar ka oma Eesti-aegse taustaga õpetajaid.

1963. aastal alustas Mari Kanasaar kunstnikuna tööd Tallinna Moemajas, kus ta kujundas peale rõivamudelite moelehekülgi ajakirjale Siluett. Aastatel 1965–1992 töötas Kanasaar moeajakirja toimetuses, aitas kokku panna numbrite makette, tegi plakateid ning kirjutas moe teemal artikleid. 1977. aastal püüdsid tema julged ja popkunstile omases kujundikeeles teostatud mustvalged illustratsioonid pilku Maria Kallingu koostatud raamatus „Moejuttu noortele“. Eesti Kunstnike Liitu astus Kanasaar 1969. aastal.

1978. aastal avati Tallinna Kunstihoone salongis Mari Kanasaare ja Kristel Leedjärve moejooniste näitus, 1984. aastal toimus Draakoni galeriis grupinäitus koos Kristel Leedjärve ja Luule Heapostiga. Mari Kanasaare töid eksponeeriti ka hiljem, sh 1999. aastal Rotermanni soolalaos korraldatud mahukal ülevaatenäitusel „M.O.O.D.“. Omanäolise käekirja poolest tuntud moeillustraatori looming on jäänud mitmele põlvkonnale eeskujuks tänapäevani. Tehnikatest kasutas Mari Kanasaar akvarelli, pastelli ja guašši. Omapäraselt lennukalt, kuid tundlikus laadis teostatud illustratsioonid täiendavad tema enda ja teistegi autorite kirjutisi Stiilis ja Avenüüs.

1990. aastatel kutsuti Mari Kanasaar Eesti kunstiakadeemiasse moeajaloo ja stiiliõpetuse loenguid pidama. Vaheda sule ja terase pilguga moeloolaselt küsisid nõu ka muuseumitöötajad ja kuraatorid. 1995. aastal panustas Mari Kanasaar võõrsil tegutsenud Karin Grabbi-Matthiessen-Baritchi moekavandite ja rõivaesemete eksponeerimisse ERMi näitusemajas, 1960. aastate kangamustrid ja vormid olid aga vaatluse all Rotermanni soolalaos 2003. aastal toimunud briti opkunsti näitusel.

2000. aastal kaasati Mari Kanasaar XX sajandi moesuundumusi vaatleva teose „Meie sajandi iluideaalid. Naiste imago 1890–1990“ eestikeelset tõlget toimetama. Ta oli ka 2010. aastal ilmunud raamatu „ …ismid. Mõistmaks moodi“ konsultant. 2013. aastal ilmus Kanasaare essee kakskeelses väljaandes „Kaamos. Eesti mood täna“. Viimasteks kaastöödeks jäid rahvusvaheliste moesuundumuste analüüs Eesti Ajaloomuuseumi 2018. aasta näitusekataloogis „Moejoon. Pidulik rõivamood 1920–1940“ ning hindamatu panus raamatu „Eesti moe 100 aastat“ (2019) valmimisse.

Huvi maailmas toimuva vastu võimaldas kunstnikul piiratud liikumisvõimalusele vaatamata reisida, sõpradega kohtuda ja kunstinäitusi külastada. Teda iseloomustasid lai silmaring ja suur lugemus. Teadmisjanust juhituna läks Mari Kanasaar nii mõnestki eakaaslasest kiiremini kaasa tehnoloogiliste uuendustega. 2010. aastal valmisid hoolikalt töödeldud ning tekstiosaga imetabase sünergia moodustanud monokroomsed illustratsioonid Sulev Olli luulekogule „Printsessi voodikohendaja päevaraamat“.

Kavandataval isikunäitusel grand old lady enam ise ei osale, kuid mälestusnäitus avatakse aprilli lõpus Vabaduse galeriis. Omaaegsed kolleegid, sõbrad ja õpilased jäävad Mari Kanasaart meenutama kui erksa vaimu ja tabava sõnaga erudeeritud kaaslast. Loomult otsekohese, heatahtliku ja elujaatava võõrustaja uks oli külalistele alati avatud.

Mari Kanasaare ärasaatmine on laupäeval, 19. märtsil kell 12 Nõmme Rahu kirikus. Tema urn sängitatakse Kolga-Jaani kalmistule.

 

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Moekunstnike Ühendus

Eesti Kunstiakadeemia

Kultuuriministeerium