Maalikunstiharidus peab Tartus jätkuma

Vallo Nuust: „Maaliõpetamise suundade ümbervaatamine on olnud Tartu kõrgemas kunstikoolis aktuaalne ka ülikooli hiljutisest otsusest sõltumata.“

REET VARBLANE

Tartu ülikooli senat arutas maalikunsti edasist õpetamist 2014. aasta novembris. 2015. aasta veebruaris esitati senatile analüüs. Senat tegi rektorile ülesandeks moodustada tulevikustsenaariumide väljatöötamiseks komisjon. 2015. aasta septembriks jõudis komisjon otsusele koondada maali õpetamine Tartu kõrgemasse kunstikooli, sest TÜ maalitudengite arv on väga väike, maalikunsti bakalaureuse ning TKK maali ja maalingute restaureerimise õppekavas on palju dubleerivaid aineid ning kolm õppejõudu õpetavad mõlema õppekava aineid. Praeguseks ei ole Tartu ülikooli senat oma lõplikku otsust veel langetanud.

Eelmises Sirbis avas maalikunstnik Jaan Elken TÜ maaliõpetamise põhimõtteid, aga ta peatus ka laiemalt praegusaegse maalikunsti kui sellise kohal ja tähendusel ning selle õpetamise võimalustel. Kuidas aga ühildada ülikooli maaliõpetamise põhimõtted kõrgema kunstikooli maalingute ja maalingute restaureerimise osakonna ideaalide ja võimaluste ehk õppekavaga, selle kohta ei osanud ta eriti midagi öelda, sest reformiidee tuli ka talle nagu kogu maaliõppetoolile üsnagi ootamatult.

Kuidas ühildada Tartu ülikooli laiahaardeline maaliõpetus ning eelkõige potentsiaal kõrvaleriala abil koolitada uut tüüpi kunstnikuisiksusi (semiootik-kunstnik, informaatik-kunstnik, filosoof-kunstnik, jurist-kunstnik jne) Tartu kõrgema kunstikooli suhteliselt praktilise maaliõpetamisega? Kas TKK maaliõpe mõtestatakse täielikult ümber?

TKK rektor Vallo Nuust: TKK on olnud valmis igat laadi koostööks maaliõppe arendamisel kogu arutelude aja vältel. Lähtuvalt TÜ otsusest mitte taastada vastuvõttu maaliõppe bakalaureuseõppes, arendame meie edasi maalikunsti suunda ja suurendame järgmisel aastal vastuvõttu.

Eesseisva õppeaasta jooksul vaadatakse üle TKK maali ja maalingute restaureerimise õppekava ning edaspidi tuleb kaks spetsialiseerumise suunda: konserveerimine/restaureerimine ja kunst. Spetsialiseerumise suundade ümbervaatamine on olnud TKKs aktuaalne ka TÜ hiljutisest otsusest sõltumata, kuna maali ja maalingute restaureerimise õppekava tudengid on näidanud oma lõputöödes üles suurt huvi kunstide suuna vastu. Viimasel kolmel aastal on selle õppekava lõpetajad kaitsnud kaksteist konserveerimise/restaureerimise, neli disaini ja üksteist kunsti valdkonna tööd.

Milliseks jääb TKK maaliõpetamises maalirestaureerimise ja nüüdismaali suhe?

TKK õppekava loogika kohaselt valivad järgmisel suvel maali ja maalingute restaureerimise õppekavale vastu võetud üliõpilased II kursuse sügissemestri ehk 2017. aasta lõpuks kas konserveerimise/restaureerimise või kunsti suuna. Suunavalik annab neile spetsialiseerumise vastavas valdkonnas. Suunamooduli maht on 50 ainepunkti, mis tähendab koos lõputööga (15 EAP) aastat õpinguid valitud suunal.

Kas ja kui palju kaasatakse TKK maaliõpetusse TÜ maalikunsti õppetooli õppejõude ja juba välja töötatud toimivat õppekava?

TKK maali ja maalingute restaureerimise õppekava on juba välja töötatud. Küsimus on ainult õppekava muudatustes seoses kunstile spetsialiseerumisega. Konkreetne spetsialiseerumismoodul rakendub sisuliselt ju alles 2018. aasta kevadsemestril, seega oleks ennatlik rääkida praegu täpsemalt konkreetsetest õppejõududest. Õppekava analüüs (lähtudes kujunenud olukorrast) ja võimalike muudatuste kavandamine on alles ees. Maalikunsti suuna arendamine tekitab kindlasti vajaduse lisaõppejõudude järele.

Kuidas hakkab praktiliselt välja nägema maalikunsti tudengite kaasamine ülikooli üldainetesse (filosoofia, semiootika, kultuuriuuringud jne)? Tartu on küll väike, aga kas õppeplaani annab ikka niiviisi koostada, et tudengid saavad piisava teoreetilise tausta ülikoolist, et nad jõuavad ülikooli loengutesse?

Meie õppekavas on üldteoreetilised kunstiained olnud ka seni kohustuslikud ja seda üsna märkimisväärses mahus. TKK-l on koostööleping peaaegu kõigi Eesti ülikoolidega. Lepingute järgi on üliõpilastel osalemine teise kõrgkooli õppetöös tasuta ning vastastikku arvestatakse ka teises kõrgkoolis saadud õpitulemusi. Seega saavad kunstide suuna õppijad ka edaspidi nagu kõik teised TKK üliõpilased võtta aineid Tartu ülikoolis ja teistes Eesti kõrgkoolides.

Ja kui mõelda meie koostöölepingu peale TÜga ning tsiteerida filosoofiateaduskonna dekaani Margit Sutropit, siis saavad „Tartu kõrgemas kunstikoolis alustavad maaliüliõpilased õppida neli aastat, neil on rohkem võimalusi spetsialiseerumiseks ja paranevad võimalused kunstiharidusega tööd saada. Õppekavas on rohkem praktikat, intellektuaalse omandi kaitse kursus, pikem õppeaeg võimaldab õpetada kohustuslike teoreetiliste ainetena 7 EAP kunstiajalugu ja 6 EAP filosoofiat, mida ülikoolis sai õppida vaid valikainetena. Säilib ka võimalus võtta ülikoolis valikaineid“.

Kui palju see kõik annab ikkagi kokkuhoidu, sest õppekavade jne ümbertöötamine nõuab üsna suuri kulutusi?

Kuna õppekavaarendus on kõrgkooli igapäevane töö ning maali ja maalingute restaureerimise õppekava, samuti ka ruumid ning inventar on TKK-l olemas, siis kunstisuuna arendamine olulisi lisakulutusi meie kõrgkoolile kaasa ei too.

Kuidas suhtute Jaan Elkeni ettepanekusse, et Tartus kunsti õpetamine vajab laiapõhjalist arutelu ja ümbermõtestamist?

Kogu Eesti kunstiharidus kõigil tasemetel on teema, mille üle oleme alustanud arutelu kunstiakadeemiaga, aga ka Tartu kunstikooli ning Tartu lastekunstikooliga. Kindlasti on oluline, et kunstide õpetamine Tartus kõrghariduse tasemel jätkub.

Liiguvad kuulujutud, et TKK hakkab kandma Pallase nime? Mida see praegu, XXI sajandil, annab?

Kuulujutud jäägu kuulujuttudeks. Tõsi on, et TKK tegeleb kõrgkooli identiteedi selgema positsioneerimisega (kõrgkoolile selgema kuvandi loomisega). Uuest kõrgkooli nimest on praegu kindlasti vara rääkida.