Lydia Nordentoft Lavrov 14. X 1922 – 28. XI 2017

28. novembril suri Kopenhaagenis Frederiksbergi hooldekodus rahulikult, olles lõpuni meeleerk, kunstiühingu Pallas auliige, viimaseid meie seas elanud kunstnikke, kel oli võimalus õppida kõrgemas kunstikoolis Pallas, Lydia Nordentoft Lavrov.

Lavrov sündis Narvas, õppis aastatel 1942–1944 Tartus Pallases peamiselt Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu käe all. 1944. aastal oli ta sunnitud pagema Poola kaudu Taani. Hiljem täiendas end kunsti alal Kopenhaagenis, Pariisis ja Stockholmis. Esimesed esinemised näitustel leidsid aset põgenikelaagrite ajajärgul eesti kunsti ülevaatenäitustel Kopenhaagenis. Tema esimene isikunäitus oli 1953. aastal Rootsis Kristinehamnis (koos Endel Kõksiga), esinduslikem väljapanek 1986. aastal Frederiksbergi Möstings Husis. Ainsam eraldi näitus Eestis toimus 1989. aastal Tallinnas A. H. Tammsaare majamuuseumis. Ta oli esindatud 2010. ja 2011. aastal Tallinnas ja Tartus suurel pagulaskunsti näitusel.

Lavrov oli kütkestav isiksus, kes võõrustas ja juhendas aastakümnete jooksul suurt hulka meie kunstiinimesi. Ta jõudis mõned korrad meid ka Tartus külastada ja kohtuda kunagiste Pallase kaaslastega ning käia Raadi kalmistul sõjaajal Tartusse haigena maha jäänud vanaema haual.

Tema kui mitmekülgse maali- ja mosaiigikunstniku loomingu tõsisema tutvustamise ja korraliku näituse oleme siin Eestis aga endiselt võlgu.

Enn Lillemets,

kunstiühingu Pallas esimees