Vilma Reinholm 27. II 1929 – 15. VII 2021

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, kunstiteadlane Vilma Reinholm.

Vilma Reinholm (kuni 1953. aasta Roost) sündis Tallinnas ja lõpetas 1948. aastal Tallinna III keskkooli. Samal aastal asus ta õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda kunstiajalugu, kus õppimine jäi katki tollaste valusate haridusreformide tõttu. Seetõttu töötas ta  1950–1953 spordiühingus Kalev. Õpinguid sai Vilma Reinholm jätkata taasavatud kunstiajaloo erialal 1953. aastast, 1957. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolase-kunstiteadlasena, diplomitöö kirjutas ta portreekunstist.

Vilma Reinholm töötas aastatel 1957–1992 Eesti NSV Kunstnike Liidus: 1962. aastani asjadevalitseja, siis loomingulise sektsiooni juhataja ning 1991. aastast referendina. Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus Vilma Reinholm 1964. aastal ning auliikmeks nimetati 2003. aastal.

Vilma Reinholmi hinnati hea organisaatori ja suhtlejana, kes panustas iga-aastaste kunstinädalate korraldamisse, lisaks kuulus ta kohalikesse ja üleliidulistesse valdkonda suunavatesse organisatsioonidesse. Vilma Reinholmi oluliseks panuseks oli loomeliidu arhiivi loomine. Teda iseloomustas süvitsi minek, väga täpse ning üksikasjaliku teabe armastus – terav silm ning suurepärane meelespidamine saatsid teda kõrge eani. „Vilma oli läbi aastakümnete kunstnike liidu mälu,“ tähendab kolleeg Jüri Hain. Vilma Reinholm pälvis 1987. aastal Eesti NSV teeneline kunsti­tegelane nimetuse.

Vilma Reinholm spetsialiseerus uuema tarbekunsti uurimisele ning pikaaegne tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor Merike Alber rõhutab, et „Vilma Reinholm juhtis kunstnike liidus sisuliselt kogu tarbekunsti elu ning panustas tugevalt ka tarbekunstimuuseumi tegemisse“. Tal olid äärmiselt põhjalikud teadmised tarbekunsti kohta ning ta oli valmis ka unikaalset teavet lahkelt teistega jagama. Jüri Hain meenutab, et „ta teadis kõikidest tarbekunsti aladest kõige rohkem – keegi ei suutnud temaga võistelda“.

Vilma Reinholm kureeris näitusi, koostas tarbekunsti ülevaateid, katalooge. Tema kirjutatu seas on näiteks isiku­kataloogid „Ellinor Piipuu“ (1974), „Eino Mäelt“ (1980),  „Anu Raud“ (2013),  õpilastele suunatud teos eesti kunstist „Эстонское изобразительное искусство“ (Moskva, 1964) jpm. Kunstiteadlasena oskas ta kirjutistes tundlikult valgustada tarbekunsti valdkondade (keraamika, tekstiil, klaas) autorite loome omapära, ta tegi kaastööd ajakirjale Iskusstvo, meie kunstialma­nahhile Kunst ning teatmeteostele.

Sõbrad ning kolleegid jäävad Vilma Reinholmi mäletama kui avatud inimest ning meie tarbekunsti elavat varamut.

 

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kultuuriministeerium

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht