Kunstiuudised

Kristel Raesaar, Margaret Tali

Surutis pitsitab oksjonimaju

1990ndate algusest peadpööritavaid rekordeid näinud Sotheby ja Christie’ oksjonisaalidesse tõi 2008. aasta hilissügis ostjate loiduse ning müüjate pettumuse: ehkki müüki pandi vähem teoseid, jäi 40 protsenti töödest ikkagi müümata. Kõige rohkem kannatas turu hinnalisem osa: ostjaid ei leidnud mitmed Francis Baconi, Claude Monet’, Henri Matisse’i, Roy Lichtensteini, Andy Warholi ja Damien Hirsti  tööd. Sotheby aktsiate enam kui seitsmekordne hinnalangus New Yorgi börsil võrreldes 2007. aasta lõpu tipptasemega on toonud kaasa spekulatsioonid, et mõni riskifond võiks ettevõtte hõlpsasti üle võtta. Nii Christie kui ka Sotheby teatasid hiljuti kokkuhoiuplaanidest, mille käigus koondatakse kahes firmas kokku vähemalt kuuendik ligikaudu 4000 töötajast. Oksjonikataloogid on jäänud poole õhemaks ja illustratsioonid on tagasihoidlikumad.  Jaanuari ja veebruari tähtsamad oksjonid pole küll uusi katastroofe kaasa toonud, aga kunstiturg on suhteliselt läbipaistmatu ja ostjad eelistavad enamasti jääda anonüümseks. Seetõttu püsib esialgu kahtlus, et aasta alguse näilise edu taga on vähemalt osaliselt galeriid ja diilerid ise, kes püüavad tugiostudega turu usaldust taastada ja sellega edasist langust vältida.

Kristel Raesaar, London     

   

Kultuuriministeerium … Ameerika Ühendriikidesse ?

Ameerika kultuurivälja on uuel aastal elavdanud jätkuvad diskussioonid kultuuri rahastamise ja otsustusprotsesside üle, millesse Barack Obama on lubanud tuua reforme. Kuigi siiani pole Ameerikas kunagi olnud kultuuriministeeriumisarnast institutsiooni, kaalutakse Valges Majas nüüd kultuurikabineti  ja kultuurisekretäri ametikoha loomist. Obama valimiste käigus tehtud plaanid näevad lisaks haridussüsteemi kaasajastamisele ette rida teisigi reforme kultuuriväljal: maksusoodustusi ja tervisekindlustust kunstnikele, NE A ehk Ameerika kultuurkapitali ja teistegi kunsti rahastavate organisatsioonide, mis siiani toimivad 1930ndatel loodud põhimõtete alusel reformimist, ning spetsiaalse kriisieelarve loomist hättasattunud kultuuriinstitutsioonide  abistamiseks riigi poolt. Väidetavalt on Ameerika senine kultuuripoliitika olnud maksupoliitika, millega senised presidendid pole end pikemalt vaevanud. Kuna Obama reformid tõotavad kultuuri rahastamise kasvu, on kultuuriorganisatsioonide ootused kõrged. Jaanuari lõpus määras vastne president oma kolm nõustajat kunstireformide väljatöötamiseks. Endine muusikaprodutsent ja nüüdne ajalehe Tribune kolumnist Quincy Jones on arvukates väljaastumistes võtnud sõna kultuurisekretäri ametikoha loomise poolt ning kogunud hulgaliselt toetajaid, kuid ka vastased võitlevad vapralt nn Ameerika kunstitsaari vastu.         

 

Lätlaste ambitsioonikad plaanid ja kitsad eelarveread

Ambitsioonikad infrastruktuuri rajamise plaanid on viinud niigi majanduslikult keerulises olukorras Läti kultuuriministeeriumi kriitilisse seisu. Kui Eestis otsustati 1990ndatel riikliku infrastruktuuri ehitamine jaotada ajaliselt pikemale perioodile, nägi Helena  Demakova juhitud kultuuriministeeriumi 2005. aastal vastu võetud „Kolme venna projekt” ette uue rahvusraamatukogu, kaasaegse kunsti muuseumi ja kontserdimaja üheaegse ehitamise Riia kesklinna. 2008. aasta suvel alustatud rahvusraamatukogu ehitus jätkub, kuid kontserdimaja ehituse algus on lükatud edasi 2011. aastasse. Hollandlase Rem Koolhaasi projekteeritud kaasaegse kunsti muuseumi ehituse alustamise aeg on siiani  teadmata. 13. I astus Helena Demakova kultuuriministri kohalt tagasi. Viieaastase ametisoleku järel on ta tõenäoliselt üks kõige pikemalt ametis püsinud Baltimaade kultuuriministreid, kes lisaks mahukatele infrastruktuuri projektidele on ette valmistanud ja käima tõmmanud hulga teisigi kaalukaid projekte. Näiteks Lätis rohke kriitika osaliseks saanud „Kultuurilise kaanoni” programmi (2007). Kultuuriministri tagasiastumise ühe  ajendina mainiti Demakova kontserdimaja ehituseks mõeldud suurt eelarvet majanduskriisi tingimustes, kui enamik ministeeriume püüab kulusid kärpida. Helena Demakova on ka uue kaasaegse kunsti ehk Vilhelms Purvītise auhinna patroon: auhind, millega kaasneb 28 000 euro suurune rahaline autasu, anti Lätis esmakordselt välja tänavu veebruaris ja selle pälvis Katrīna Neiburga. Kultuuriministri ametis jätkab Demakova  asemel endine Võnnu kultuurifestivali korraldaja Juris Žagars.

Margaret Tali