Kommentaar – Kas Pallase ühing oli meesteklubi?

JUTA KIVIMÄE, ULRIKA JÕEMÄGI

Pallase ühingu asutamisel soolisi piiranguid polnud ja algkoosseisu kuulusid ka naised, ent piirangud tekkisid peagi. See oli väga kummaline, et paarikümnel aastal, kuigi Pallase kunstikooli lõpetas nii mees- kui ka naistudengeid, kutsuti lõpetamise järel kunstiühingusse Pallas vaid mehi – ja see ei olnud 1930. aastate lõpuni Eestis mingi küsimus. Isegi mitte naiskunstnike arvates, vähemalt avalikkuses mitte. Küsimust ei ole püstitanud ka juubelinäituse korraldajad.

Pallase ühingu meestekesksus kerkis päevakorda ühingu juhtkonnale üsna ootamatult 1937. aastal seoses Itaalia naiskunstnike näitusega. Tegu oli Euroopas ringi rännanud ja lõpuks Eestisse jõudnud rändnäitusega. Kätte oli jõudnud ka aeg, kui Eestis vähemalt riigi retoorikas väärtustati võrdselt meeste ja naiste panust rahvusriigi ülesehitamisse. Midagi Itaalia naiskunstnike näitusega sarnast polnud Eestis aga ette näidata. Uurisime seda seoses peagi trükist ilmuva Eesti Kunstimuuseumi arhiivi­väljaandega 1930. aastate lõpus esile kerkinud kunstnikest abielupaari Linda Sõbra ja Endel Kübarsepa elust ja loomingust. Mõlemad olid Anton Starkopfi lemmikõpilased, kelle mõlema portreepea ta modelleeris, ent ühingusse kutsuti vaid Endel Kübarsepp. Linda Sõber oli juba lõpetamise eel Eestis tunnustatud ja näitustel esinenud kunstnik, aga talle ettepanekut ei tehtud.

Karin Luts. Kunstnik. Õli, lõuend, 1937. EKM

Naiskunstnike loometingimuste parandamiseks otsustas Tallinna Naisklubi, kui ametlikus rahvuspoliitikas osalev poliitiline organisatsioon, hakata välja andma stipendiumi ning korraldada esimene vaid naiskunstnike loomingut hõlmav näitus. 1939. aastal anti riigi aastapäeval naiskunsti edendamiseks Karin Lutsule naisklubi esimene stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Alfred Vagalt telliti loengud naistest eesti kunstis. Noorema põlve kujuritest märkis Vaga oma loengus ära eriti Amanda Jasmiini ning Linda Sõbra, kiites viimase võimekust skulptorina ja head vormitunnet.

1939. aasta kevadel esitas kirjanik, tuntud naisliikumis- ja ühiskonnategelane ning ka tollane Tartu linnavolikogu liige Helmi Mäelo Pallase ühingule ajakirjanduse vahendusel ultimaatumi, kus lubas, et kui ühing aasta jooksul oma põhikirja ei muuda ning naisi vastu võtma ei hakka, astub Mäelo samme ühingu linnakassast tuleva rahastuse kärpimiseks (Postimees 2. III 1939). Ühingu juhatus oli nii konkreetsele avaldusele sunnitud reageerima. Juhatus vastas avalikus kirjas, et Mäelo nõue pole millegagi põhjendatud, sest põhikiri ei tee naiste ühingusse vastuvõtmiseks takistusi. Selgituseks toodi väljavõte põhikirjast, mille kohaselt „„võivad tegevliikmeiks olla kujutavate kunstide alal teotsevad isikud (§ 8). Tegevliikmete vastuvõtmise otsustab ühingu peakoosolek liikmeks soovija poolt juhatusele esitatud kirjaliku avalduse põhjal, millele peab olema alla kirjutanud soovitajatena vähemalt 3 ühingu liiget (§ 8)“. Nagu esitatud paragrahvidest näha, ei ole kunstiühing Pallase põhikirjas tehtud soolisi takistusi kunstiühing Pallase liikmeks astumiseks“ (Postimees 5. III 1939). Kuu hiljem deklareeris ühing eraldi, et võtab vastu ka naisliikmeid. Novembris astusidki ühingu liikmeks Aino Bach, kelle abikaasa Kaarel Liimand kuulus ühingu juhtkonda, Karin Luts ning veidi hiljem ka Salome Trei. Mitmed teised tuntud naiskunstnikud, nagu enam Tallinna kunstieluga seotud Agathe Veeber või Linda Sõber, eelistasid astuda Tallinnas tegutsenud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liikmeks. Agathe Veeber on ühes oma kirjas Endel Kõksile nimetanud enda ja skulptoreist ning graafikuist naiskolleegide EKKKÜga liitumise ja naiskunstnike näituse korraldamise üheks olulisemaks põhjuseks naiskunstnike diskrimineerimist Pallase „tuusade“ poolt, nagu ta nimetab Anton Starkopfi, Kaarel Liimandit, Andrus Johanit ja teisi juhtivaid kunstiühingu Pallas meeskunstnikke (Agathe Veeberi kiri Endel Kõksile TKM arhiivis). Seega võib naiskunstnike vähest huvi ühingusse astumise vastu vaadelda ka kindla väljakujunenud seisukohavõtuna ühingu kui end aastaid määratlenud meesteklubi suhtes.