Kaunimad või parimad raamatud ehk

Ivar Sakk

25 kaunimat kui raamatute Eurovisioon  

Möödunud aastal oli mul au kujundada raamatukunstikonkursi diplomid ning kuidagi iseenesest sattus nende peale konkursi pealkirjaks “25 paremat”. “Meie konkurss on “25 kaunimat”,” tuletati mulle selle peale meelde. Tõepoolest, Eesti raamatud on kaunid. Endisaegsed mured nagu vilets paber, lagunev köide, halvasti kattev värv, vanad trükimasinad ning vintis trükkalid on jäänud minevikku. Meie trükikodade tehnoloogia on sageli moodsam kui naabermaadel,  paber on ostetud maailma tipptootjatelt ja konkursisõela läbinud raamatute puhul on tegemist high end’i kuuluvate markidega. Kaanematerjal on hoolega valitud, kasutatakse spetspabereid ning eriefekte nagu lamineerimine, suru- ja fooliotrükk, mitmete materjalide nagu tekstiil, papp ja plastik vastandamist. Tulemus on tavaliselt kulutatud raha ja vaeva väärt.

Ometi tabab mind auhinnatud raamatute stendi ees seistes nõutus. Need raamatud on küll väga kaunid, aga täiesti ühesugused. Loodusfotode album on sarnane kokaraamatuga, see omakorda luulekoguga ning luulekogu reisikirjeldusega. Tundub, nagu tegutseks mingi maitsekomisjon, mis on määranud “ilu piirid”: värvilisest paberist eesleht, klassikalised või moodsalt klassikalised kirjatüübid, fotoleheküljed, millele sekundeerivad elegantselt “õhku täis” tekstileheküljed – kõik on paigas, kõik on väga ilus. Ja jätab täiesti külmaks.

 (Järgneb kirjastajate repliik: teil, disaineritel, on professionaalne vaatevinkel, te ütlete, et kõik on ammu nähtud ja ühesugune, aga rahvas armastab selliseid raamatuid, nad on nendega harjunud ning ootavad neid.)

2005. aasta staar on vaieldamatult Andres Tali. Tema kujundatud raamatutest on tunnustatud viit ehk viiendikku kõigist auhinna saanud teostest: Goethe “Faust” (Tänapäev), “Eesti kunsti ajalugu 2” (SA Kultuurileht), “Henriku Liivimaa kroonika” (Tänapäev), lavastuskunstnike “Kunstnikuraamat” ja ““Postimehe” esseed” (Tänapäev). Tali esineb oma tuntud headuses. Kaanel on tavaliselt mõni portreeline motiiv, lihtsamalt öeldes inimene, aga kadreeritult. Sisse on valitud keskmiselt kaks fonti moodsa klassika sarjast. Raamatud on tavaliselt mahukad, mõned ka nn tellised. Sel aastal on valitute hulgas koguni kaks (“Faust” ja “Kunstnikuraamat”), millele on raatsitud teha  ümbriskarp – kindel elitaarse trükise märk.  Kuid mitte ainult karp ei hoia raamatut koos, Andres Tali oskab kogenud kujundajana  kindlakäeliselt antud materjalist terviku vormida. Mõnikord pingutab ta sellega üle: Liivimaa Henriku kroonika seisaks koos ka ilma iga lehekülje nurgas valvava puulõike-Henrikuta. Kuigi võimalused lubavad, on lugeja kujutlusvõime tavaliselt parim illustratsioonide genereerija. “Eesti kunsti ajaloo” puhul igatsen teinekord taga arvutieelseid aegu, kui illustratsioone nii vabalt teksti sisse laotada ei saanud. Siis tuli neid omaette lehekülgedele grupeerida ning selle tõttu jäi nende ümber teinekord ka vaba (mõtlemis)ruumi. Kuid vaieldamatult on kõik nimetatud laureaatraamatud mahukad ning sageli tegijale päris karmid pähklid oma meeletu materjali- ja pildihulgaga. Andres Tali on töökas. Kui meil teda ei oleks, tuleks ta välja mõelda.

Kuid Tali viis pärjatut ei sulge nimekirja. Järgneb raamatute Eurovisioon ehk kloonide nimistu. Kas juhuslikult või konjunktuuri teades kuulub sellesse päris mitu möödunud aastal ilmunut: Rein Seppiuse kujundatud Paul-Eerik Rummo luulekogu, Tiiu Allikvee kujundatud Hermann Hesse “Muusika”, Mari Kaljuste kujundatud Arvo Pärdi raamat, Anne Pikkovi kujundatud “Sinule, ema” ja ehk veel mõni. Kaanel võib olla kadreeritud portree, pealkiri täisnurga alla pööratud ning kirjana kasutusel näiteks Bodoni. Sisufondiks Caslon, Garamond, Fournier või mõni muu klassik. Need pole ju pahad raamatud, kuid mitmekesisuse huvides võiks ju pilgu pöörata ka muude eeskujude poole, ehk isegi Eestist väljapoole. Või on kindel soojendada end kohalike tähtede paistel? Ruth Huimerind (esindatud 25 kaunima hulgas oma traditsioonilise aasta raamatuga, mis sel korral räägib vanadest mänguasjadest) on leidnud järgijaid nii plakati- kui raamatukujunduses. Kas seda peaks nimetama koolkonnaks või koopiakonnaks? Kas Andres Tali laad peab määrama kogu Eesti raamatu paremiku välimuse?

Eelöeldu taustal on erandlik Indrek Sirkli kujundatud noorte eesti kunstnike portreeraamat “22+. Noored Eesti kunstnikud” (EKA). Tavalises käsitluses oleks sellest võinud saada tüüpiline kunstiraamat: värvilised reprod, saateks pildiallkirjad ja delikaatne elulookirjeldus. Tudengist disainer on aktiivselt sekkunud raamatu sisusse, illustreerinud tegelastega tehtud intervjuusid kõnekate fotodega ning andnud piisavalt ruumi hoopis noorte kodudes ja ateljeedes tehtud fotodele. Moodustub omalaadne metatekst, mis saadab noorkunstnike teoseid ja väljaütlemisi. Kujundaja on kõrvale jätnud vormi, keskendunud sisule, ning see on omakorda loonud “isetekkelise vormi”. Raamat ei ole traditsioonilises mõttes ilus. Hea, et selline laureaatide sekka sattus.

Tõenäoliselt ei ole ka kujundaja Sirkel iseseisev, vaid on mõjutatud Hollandi kontseptsioonipõhise ning kontekstuaalse graafilise disaini koolkonnast. Kuid mõjutused on teretulnud, vaadakem siis Andres Tali või Jüri Kaarma (kes küll laureaatide hulgast 2005. aastal välja on jäänud!?) asemel korraks kas või seda, kuidas kujundavad raamatuid Julia Hasting Phaidoni kirjastusele või Irma Boom või Julia Born või David Jury või Ellen Lupton. Mina imetlen neid küll sageli, aga sellest hoolimata ei oska ikkagi raamatut kujundades midagi teha.

 

25 kaunimat raamatut

 

Eesti Rahvusraamatukogu

eriauhind Kuldraamat Johann Wolfgang Goethe, ”Faust”.  Kujundanud Andres Tali, kirjastanud Tänapäev,  trükkinud Greif.

 

Silvia Rannamaa,  “Sinule, ema”. Kujundanud Anne Pikkov,  kirjastanud Pegasus,  trükkinud Reusner.

 

Villem Ridala,  “Püha rist”.  Kujundanud Reti Saks,  kirjastanud Eesti Kirikute Nõukogu,  trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

“22+. noored eesti kunstnikud”.  Kujundanud Indrek Sirkel, kirjastanud Eesti Kunstiakadeemia, trükkinud Triip.

 

“Eesti kunsti ajalugu 2. 1520 – 1770”.  Kujundanud Andres Tali,  kirjastanud Sihtasutus Kultuurileht, trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Tiia Toomet ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus,  “Unustatud mänguasjad”.  Kujundanud Ruth Huimerind ja Jüri Lõun, pildistanud Tiit Veermäe, kirjastanud Tänapäev,  trükkinud Greif.

 

Läti Henrik, “Henriku Liivimaa kroonika”. Kujundanud Andres Tali,  kirjastanud Tänapäev, trükkinud Greif.

 

Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt, Liina Unt,  “Kunstnikuraamat”. Kujundanud Andres Tali,  kirjastanud Eesti Lavastuskunstnike Liit,  trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

 

“Arvo Pärt peeglis”.  Kujundanud Mari Kaljuste, kirjastanud Eesti Entsüklopeediakirjastus,  trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

“Rogha danta. Seitse iiri luuletari”.  Kujundanud Piia Ruber, kirjastanud Verb,  trükkinud Pakett.

 

Doris Kareva,  “Aja kuju”.  Kujundanud Piia Ruber,  Kirjastanud Verb,  Trükkinud Pakett.

 

Vallo Kepp,  “Kõik muutub lauluks”.  Kujundanud Mari Kaljuste,  kirjastanud Varrak,  trükkinud Greif.

 

Piret Päär, Anne Türnpu, “Estonian Folktales”.  Kujundanud Kadri Roosi,  kirjastanud Varrak,  trükkinud Greif.

 

Leila Pärtelpoeg, “Pööningul”.  Kujundanud Maarja Roosi, kirjastanud Disainijaam, trükkinud Greif.

 

Paul-Eerik Rummo, “Kogutud luule”.  Kujundanud Rein Seppius,  kirjastanud SE&JS, trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Hermann Hesse, “Muusika”. Kujundanud Tiiu Allikvee,  kirjastanud Kunst,  trükkinud Greif.

 

Jaanus Plaat, Tiit Pruuli, Jaan Tätte, “Inimnäoline islam”.  

Kujundanud Endla Toots,  kirjastanud Tammerraamat, trükkinud Greif.

 

 

Karin Hallas-Murula,  “Suurlinn Tallinn: Eliel Saarineni “Suur-Tallinna” projekt, 1913”.  Kujundanud Tiit Jürna, kirjastanud Eesti Arhitektuurimuuseum, trükkinud Reusner.

 

Ell-Maaja Randküla, Kalle Veesaar,  “Ruumipilt 2004”. Kujundanud Tiiu Pirsko,  kirjastanud Minuskel, trükkinud Printon.

 

“Ajalehes Postimees ilmunud esseed 2002 – 2004”.  Kujundanud Andres Tali.  Kirjastanud Tänapäev,  trükkinud Greif.

 

Kristiina Ehin, “Kaitseala”.  Kujundanud Eve Kask, kirjastanud Huma,  trükkinud Greif.

 

“A Sharp Cut: Contemporary Estonian Literature”. Kujundanud Asko Künnap/Rakett, kirjastanud Eesti Kirjanduse Teabekeskus, trükkinud SIA Lapa.

 

“Ruttu tuttu! Isade unejutte”.  Kujundanud Piret Mildeberg,  kirjastanud Ajakirjade Kirjastus,  trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Aavo Kokk, Krista Aru, “Päevaleht ja tema ajastu”.  Kujundanud Anna Lauk/MOMO, kirjastanud Eesti Päevaleht, trükkinud Greif.

 

Sari “Minu esimene raamat”.  

Kujundanud Dan Mikkin, kirjastanud Tänapäev, trükkinud Greif.

 

5 Kaunimat Lasteraamatut

 

Eesti Rahvusraamatukogu

eriauhind “Kuldraamat”: Reet Made,  “Vallatuste pood”.  Illustreerinud Viive Noor, kirjastanud Tiritamm, trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Kerttu Soans,  “Teistmoodi sirel”.  Kunstnik Urmas Viik, kirjastanud Väike Vanker, trükkinud Greif.

 

“Ruttu tuttu! Isade unejutte”.  Illustreerinud Jüri Mildeberg,  kujundanud Piret Mildeberg,  kirjastanud Ajakirjade Kirjastus, trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Piret Raud,  “Sanna ja salakütid”.  Illustreerinud Piret Raud, kujundanud Dan Mikkin, kirjastanud Tänapäev, trükkinud Greif.

 

Diana Liiv,  Klaverijutt “Neli heldet haldjat”.  Kunstnik Reti Saks,  kirjastanud Silmapiir, trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.

 

Eripreemia:  Hans Christian Andersen,  “Pöial-Liisi”.  Illustratsioonid Viktor Aleksejev, kujundanud Endla Toots, kirjastanud Eesti Rahvusraamatukogu ja Taani Kultuuriinstituut, trükkinud Printon.

 

Eripreemia: Leelo Tungal,  “Siil Felix ja kriminaalne loomaaed”. “Siil Felix ja sekelduste sügis”.  Kunstnik Regina Lukk-Toompere,  kirjastanud Varrak, trükkinud Greif.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht