Igal lahendusel on oma probleem

Andres Langemets

Kunstnik Lemming Nageli ainsas ja kohe Betti Alveri nimelise debüüdiauhinna pälvinud luuleraamatus leidub niisugune „tatsipau“: „Võtke elult, mis võtta annab, ja pange tagasi.“

Sõber Lemmingut mälestades tulekski alustada sellest, mida ta siis tagasi pani. Et ta ise võttis elult, mis võtta annab, selles polnud kellelgi kahtlust. Paraku võttis just elu oma rängal kombel palju ka temalt endalt, küll isiklikult, küll üldiselt. Seetõttu oli ta väga uhke ja õnnelik, kui sai 2009. aastal oma isikupärase, sageli assamblaažidest ja segatehnikast koosneva maaliloomingu eest Kristjan Raua preemia.

Lemming Nageli maalid peegeldavad hästi tema vaimukat, absurdilembelist ja peaaegu alati heatahtlikku iseloomu, mida näitustel said nautida vaatajad ja mis oli hästi teada ta rohkearvulistele sõpradele. Võimatute elutingimuste ja halva tervisega pikalt heideldes ei kaotanud ta lõpuni oma huumorisoont. Tema teravmeelseid absurdinalju võis alati nautida, sest need olid sageli pigem enesekriitilised ja muhedad kui püstikriitilised, kuigi ka ühiskonnakriitikat harrastas ta niisamuti meelsasti ja võttis ka ajakirjanduses sõna.

Lemming armastas kõiki oma sõpru ja eks need siis ka püüdsid omal kombel teda toetada. Paraku pole invaliidistunud vabakutselise kunstniku toetamine tänapäeva ühiskonnas miskipärast lihtne.

Lemmingu värsid toovad meelde Andres Vanapa ja Arno Vihalemma – niisama pisut sürreaalse ja sõnamängulise luule. Aga sõnaline ja mõtteline vaimukus ning teravmeelsus ulatuvad ka Lemming Nageli maalidesse, mida ei saa vaadata ainult visuaalselt. Need nõuavad ka teatavat mõttetegevust, sest neil maalidel on sageli ka sisu, mitte ainult maalitehniliselt heal tasemel vorm.

Nii et kokkuvõttes pani Lemming ikka palju rohkem tagasi, kui ise elult sai. Tema pikaaegsed sõbrad ei unusta teda kunagi: ikka vaatame pilte, ikka loeme värsse, otsime üles Lemmingu vanad vaimukad kirjad ja ülestähendused, millest mõned lähetasin just äsja kirjandusmuuseumi.

Ning meenutame ka õpetussõnu, mis tal endal jäid paraku suurelt jaolt täitmata: „Järelejäänud eluaeg pühendage isiklikule elule.“

UBC sõprade nimel

Andres Langemets