Eesti teine „Ladyfest”

Reet Varblane

Möödunud nädalal, rahvusvahelise naistepäeva umber, peeti Eestis teist korda „Ladyfest’i”, naisi-loojaid ühendavat festivali, korraldajad Brigitta Davidjants, Kätlin Kaldmaa, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Anna-Stina Treumund ja Paula-Maria Vahtra. Kolmapäevane Kirjanike Maja kirjandusõhtu „Laval ainult tüdrukud” tõi Musta laega saali Eeva Pargi, Krista Ojasaare, Carolina Pihelga, Linda-Mari Välja, Triin Soometsa, Kätlin Kaldmaa ehk siis kirge, hinge, mõtet, mõttetust, passiooni, teemante, kulda ja karda kõige kangemal lahjendamata kujul, nagu seisab kirjanduslike kolmapäevade kodulehel. Reede õhtu oli kunsti päralt: Bie Erenurm tutvustas oma viimast, Narva naiste varjupaigas tehtud projekti „Abistav käsi” (mis loodetavasti jätkub) ning seejärel näidati laekunud filmide paremikku (nende hulgas oli videosid, animafilme, isegi üks kunstiline lühifilm). Valiku olid teinud Marge Monko, Anna-Stina Treumund ja Reet Varblane, valikukriteerium ei olnud mitte niivõrd kunstiline küpsus, kuivõrd naist puudutav problemaatika, naise identiteedi huvitav avamine. Sõelale jäi kümme autorit (või kollektiivi, sest nii Viljandi kultuuriakadeemia Nora teatri „Error’i” („Viga”) etendus kui ka nukufilm „Ütsi, ütsi, õeke” oli tehtud mitmekesi), filme oli kolmteist. Filmiauhind, feministliku filmiteooria artiklite kogumik läks Fideelia-Signe Rootsile video „Lennuk ja lehm” eest. Laupäeval arutleti kodanikuaktiivsuse üle, vestlusringi olid kaasatud sotsiaalkeskus Ülase 12, Kadri, ENUT, Handy, EGN, Karusnahavaba Ühendus ja Eesti-Armeenia Rahvusühing. Festivalil ei puudunud ka töötoad (soomlanna Bettie Blackhearti burleski ja Sandra Jõgeva domina töötuba), disainiturg, performance’id. Festivali peakorter oli n-ö Okasroosikese lossis (Uus 19), pidu peeti Kodu baaris. Kõige sootundlikuma teo või tegude auhind läks jagamisele Bie Erenurme ja bändi Deathcats vahel.

Kuid tänavune festival jõudis ka Tartu: Y-galeriis avati naistepäeval Kaia Kaskla, Margit Lõhmuse, Katrin Teesi ja Kristina Õlleki näitus, mis on lahti 1. aprillini.

Kahe korra järel traditsioonist või isegi jätkusuutlikkusest kõnelda pole veel küll põhjust, aga märk on siiski maha jäetud. Nii et Berliini, Viini, Las Vegase, Edinburghi, Ottawa, Timisoara, Malmö jt „Ladyfest’ide” kõrvale on ka Tallinn (Tartu) oma jälje jätnud.