Andres Toltsi altarimaal
Palju eesti kunstnikest on teinud altarimaale? Meenuvad Johann Köler, Jüri Arrak, Uno Roosvalt. Nüüd on Andres Tolts saanud maha Rohuneeme kabeli altarimaaliga, tellija on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viimsi Püha Jaakobi kogudus. Maal pühitseti sisse 5. augustil. Jakobi kogudus on üldse kunstilembene, peakirikus on ridamisi olnud kunstinäitusi. Kabeli hävitasid võõrvõimud, kuid nüüd on see rannarootslaste stiilis puukirikuna ilusti üles ehitatud.
Peaks vist meenutama, et rootslaste asundused polnud ainult Läänemaal, eelkõige sealsetel saartel, vaid põhjapoolsetel saartel, eriti Naissaarel. Viimsi poolsaarelt on Aegnani n-ö kiviga visata. Huvitav, miks kuulub Viimsi vallale Naissaar, Aegna aga Tallinna linnale?
Kölerist peale on altarimaaližanr ikonograafiliselt palju muutunud, kuid kujutamisviis oleneb palju ka kunstniku individuaalsusest. Kui Roosvalti Märjamaa kiriku altarimaalil on veel näha neitsi Maarja ja ristija Johannes ja Jüri Arrak on maskeerinud piibellikke motiive neutraalsete pealkirjadega. siis Toltsi altarimaalil piiblitegelased puuduvad.
Andres Tolts ei ole lähtunud keskajal välja kujunenud kaanonitest, kuid keskkonnatundliku kunstnikuna on ta teinud optimaalse lahenduse. Tolts on oma triptühhonis arvestanud kiriku interjööri, kasutades kasepuud, millest on ka kabeli pingid. Ristimotiiv on olemas, kuid kunstniku enda sõnul ei tahtnud ta kujutada Kristuse kannatusi. Selle asemel on kompositsiooni keskmes lihtne maastikumaal, kus kauguses kumab saar, tõenäoliselt Aegna. Kõik kokku – kabel, kalmistu selle ümber ja Toltsi maal loovad intiimse keskkonna.