Aja lühilugu

Tiina Käesel

Hobusepea galerii näituse on Viivi Aavik pealkirjastanud ?Aja lühiloona?. Pressiteates oli kirjas, et ?Viivi Aavik on võtnud eesmärgiks tutvustada meteoriitidest ja hõbedast valmistatud ehet ning paekivist CD-plaatide abil igapäevaelus hoomamatuks jäävat aja- ja ruumimõõdet?. Aeg ise on hoomamatult pikk, ordoviitsiumi keskpaigast devoni keskpaigani ehk 470 ? 370 miljonit aastat tagasi. ?Oo, püha lihtsameelsus!? hüüataks seepeale. Meie elus siin ja praegu on nii palju muudki, mida me hoomata ei suuda. Kuid jätkem siin iroonia. Ta tegi seda! See näitus oli üks terviklikumaid ja paremini üles ehitatud isikunäitusi, mida viimasel ajal on kunstnikud korraldanud vana ja hea tava järgi, et mingil ajahetkel tuleks esitada aruanne rahvale ja iseenesele. Viivi Aavik saab veebruaris 50, esitatud tööd hõlmavad viimast 15 aastat ? missugune ajakübemeke nende miljonite kõrval! Seda hoomamatut aega kannab materjalina paekivi Eestimaa paelademetest ja meteoriidikillud Sihhote-Alini kraatrist Kaug-Idas, kuhu 1947. aastal puistas need Maa gravitatsioonivälja sattunud meteoor ja kust kunstnik need 1991. aastal ekspeditsioonil käies kaasa tõi.

Viivi Aavik on esinenud näitustel üle 20 aasta, aga kuna ta tööd on olnud tagasihoidlikud nii mõõtmetelt kui välise efekti poolest, siis vaevalt et ta laiemale publikule silma ja meelde on jäänud. Nüüd tuleb tõdeda, et ta on olnud ehtekunstis üks puhtamaid minimalismi võttestiku kasutajaid ja tugev oma süsteemi ülesehitaja. Paekivist CD-plaatidega tuli ta esmakordselt välja metallikunstnike liidu  2001. aastal korraldatud näitusel ?Pae aeg? ja need olid sõna õiges tähenduses selle näituse hitid. Nüüd on ?paekivimuusikat? rohkem ?salvestatud? ja see seeria on suurejooneline nii silmanähtavas ajalikkuses kui ka aimatavas ajatuses. Ainus oht on, et tööde pealkirjad ei muutuks liiga otsituks, kunstlikult allitereerituks (?Rakvere reekviem?, ?Pirgu prelüüd ?).

Tuntav igavikuline dimensioon on ka ta ehetel, mitte moe või stiili seisukohalt. Kunstnik on end vormiaskeesi teel taandanud, et maksimaalselt välja tuua maagis või meteoriiditükis esinevaid kihistisi ja struktuure. Ja taas süsteemi loomine nii autori enese loomingu kronoloogias ja valikus kui ka eksponeerimise meetodis. Tegelikult võiks see näitus olla tugevaks põhjaks kraaditööle ? kui see midagi annab.

Ja veel. See näitus tuleks hoida koos ja leida võimalus ka mujal eksponeerimiseks (seda enam, et lehe ilmumise ajaks on uks kinni). Nüüd oleks aeg välja tulla grupinäituste assortiikarbist.

Soodsa tähtede seisu tõttu on praegu avatud veel kolm näitust, millel esinejad on lõpetamise eriala järgi metallikunstnikud, kui see praegu üldse veel oluline on. Nõmmel, Kristjan Raua majamuuseumis on Aino Kapsta (saab tänavu 70) tööde näitus. Tõsine ja aus ehteloomingu, seega ka leivatöö ülevaatus. Pärnu maanteel disainigaleriis on Margus Kadariku (51) näitus ?Tsingiaeg? (praeguseks on ta EKA professor ja skulptor). Sarnaselt Viivi Aaviku omaga hiidaega ulatuva ajadimensiooniga installatsioon, ainult mehelikumas, otsesemas ja maisemas vormis.  Ja  lõpuks kaks ?puhast lehte?  möödunud kevadel lõpetanud Anni  Kagovere (22)  ja viimast semestrit läbiv Merle Kasonen (23) koos  pikka näituste loetelu omava  Ulvi Haagenseniga (41)  Vivian Napa galeriis näitusega  ?Vaiksel häälel?, kus  noortel ilmne ihalus vabade kunstide järele. Kas nabanöör jääb järjest  hapramaks?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht