2014. aasta Euroopa kultuuripealinn Riia

Reet Varblane

Kas Euroopa kultuuripealinna staatus lisab Riia kultuurielule midagi olulist või toob pisut raha juurde?
Kui süveneda Riia kui Euroopa kultuuripealinna programmi, siis seal on palju selliseid kultuurisündmusi, mida kultuuripealinna staatuseta poleks korraldatud.
kim? alustas oma programmiga juba pool aastat tagasi. 7. II avame XVII sajandi hollandi filosoofi, uue aja mõtlemisele aluse pannud Benedict de Spinoza esseest „Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses” tõukuva väljapaneku. Spinoza tõstetud eetilised küsimused visualiseeritakse  mõtlejate Ainārs Kamoliņši ja Aaron Schusteri ning kunstnike Aditya Mandayami ja Oļa Vasiļjeva koostöös.
Meie teine ürituste seeria „Oodates … (idee arheoloogia)” hõlmab Riias lühiajalises (kaks kuud) residentuuris viibivaid kunstnikke, kirjanikke, teoreetikuid – oleme nimetanud neid mõtlejateks – , kes uurivad mõnd Riia aspekti, külastavad ateljeesid, institutsioone. Residentuuri väljundina on planeeritud kuus kohtumist. 8. II kõneleb Aaron Shuster, juunikuu kohtumine on pühendatud Vera Muhhinale, kes elas mõnda aega Riias. Temast kõneleb New Yorgis elav läti kunstiteadlane Alise Tīfentāle, ka Ella Kruglanskaja ja Sanja Kantarovski näitus on pühendatud Muhhinale.
Kunstitarbijana olen iseäranis rõõmus 11. IV Riia börsimuuseumis avatava välisläti kunstniku Vija Celmiņa näituse (kuraator Elita Ansone) ja „Visonäärsete struktuuride” projekti üle.

2014. aasta Euroopa kultuuripealinna Riia avaürituste hulka kuulub õige mitu niisugust, mida saab visuaalse kunsti alla paigutada. 16. – 18. jaanuarini valmistavad USA, Austraalia, Prantsusmaa, Eesti, Venemaa, Läti, Suurbritannia, Leedu, Soome, Hispaania, Šveitsi ja Rootsi skulptorid rippsilla lähistel Ķīpsala kaldapealsel tuleskulptuure, et tuleskulptuuride II MMil endast parim anda. I tuleskulptuuride MM peeti 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas. Eestist osalevad Riia MMil Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna vilistlane Eva-Leena Mikson ja Reino Altrov, kellel on plaanis ehitada viie meetri kõrgune keerulise korstnaefektiga kineetiline tuleskulptuur „Savoy kapsas”. Homme kell 18 algab 11. Novembri  kaldapealsel raudteesillast rippsillani valgusmäng, mille on kokku seadnud pürotehnik Kalvis Kalniņš, valguskunstnik Normunds Bļasāns, muusika on kirjutanud helilooja Jānis Lūsēns.
Homme avatakse Arsenālsi näitusemajas Läti Kunstimuuseumi kureeritud rahvusvaheline näitus „1914”. Saja aasta taguste sündmuste najal käsitletakse sõja (kriisi) mõju kultuurile nii tollaste kunstiteoste, fotode, dokumentide, mälestuste kui ka praeguste kunstnike tõlgenduste kaudu. Näitus on valminud koostöös Eesti, Leedu, Soome, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Horvaatia, Serbia ja Ungari muuseumide ning galeriidega.
Ülehomme avatakse samas prantsuse kunsti suurkuju Christian Boltanski näitus, kus on väljas tema kaks projekti: „Aegade vahel” („Entre Temps”) ja loominguline uurimus „Südamelöögid” („Archives du Coeur”).  Võib ju väita, et Boltanski tõeline tähendus jääb paarikümne aasta taha ning tõsiasi, et ta esindas Prantsusmaad üle-eelmisel Veneetsia biennaalil, on märk Prantsusmaa konservatiivsest kultuuripoliitikast. Igal juhul puudutavad Boltanski emotsionaalselt laetud eksistentsiaalseid küsimusi käsitlevad projektid ka praegust publikut.
1. II (igaks juhuks vaadake „Riia 2014” kodulehte) avatakse uues raamatukogus Kaasaegse Kunsti Läti Keskuse kureeritud näitus (Ieva Astahovska kuraatoriprojekt) „Visionaarsed struktuurid. Iogansonsist Johansonsini”, sissevaade Läti avangardi. Väljapanek algab Läti varase avangardismi suurkujude, Moskva konstruktivistide sekka kuulunud Gustav Klutsise (1895–1938) ja Karl Iogansonsi (1890–1929) töödega, lõpeb Gints Gabrānsi (1970) aja Voldemārs Johansonsi (1970) kunsti ja teaduse sünteetiliste eksperimentidega.
„Riia 2014” programmi tugevus ei peitu aga suurnimedes või kvaliteetsetes rahvusvahelistes suurnäitustes, vaid kultuurivaldkondi, meediume ühendavas sünteesis, mis loodetavasti loob tõelise sünergia. Programm on jagatud seitsmeks alajaotuseks, kuus neist on kontseptuaalselt seotud, üks neile üritustele, mis millegi alla ei mahtunud, igal alajaotusel on oma kuraator. Nii ei olegi mõtet eraldada kunsti-, muusika-, teatri-, kirjanduse jne sündmusi, vaid läheneda Riias pakutavale Riiat kui meie piirkonna keskust avavale, tõlgendavale tervikule. Alajaotused on „Ellujäämise komplekt” (üleskutse mõistma kultuuri mitte ainult teatud oskuste edasikandja, vaid eelkõige tulevikule suunatud positiivsete lahenduste leidjana, kuraator Solvita Krese), „Ookeanijanu” (ookean kui jõu, apokalüptiliste nägemuste, aga ka piiri, tuntud ja tundmatu kohtumise metafoor, kuraator Uģis Brikmanis), „Merevaigusoon” (merevaik kui lätlaste kollektiivne mina, teaduse- ja kultuurisaavutuste  süntees ja interdistsiplinaarsus, kuraator Vita Timermane-Moora), „Teekaart” (geograafiliste piiride ületamine, äärealade  – Purv­ciemsi, Vecmīlgrāvisi, Sarkandaugava jt toomine fookusesse, kuraator Gundega Laiviņa), „Vabaduse tänav” (mitte ainult Brīvības iela, vaid maailma ajaloo sümboolne lava, kuraator Gints Grūbe) ja  „Riia karneval” (kogu linna haarav dünaamiline festival, kuraator Diāna Čivle). Kava vt www.riga2014.org.
Nõrk külg on aga kunsti(kultuuri)-asutuste taristu puudumine: raamatukoguhoone läheb käiku ka kunstisaalina, kuid moodsa kunsti muuseumi projekt jääb venima, kunstimuuseumi peahoone on renoveerimiseks 2015. aastani suletud.