Väikese Eesti suur hüpe kitarrimaailma

Julia Kahro-Reinman

Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss „Tallinn 2010” 12.–16. juulini toimus Eestis esmakordselt rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss. Algselt pidi tegu olema III Balti riikide vahelise võistumänguga, mis on toimunud 2006. aastal Vilniuses ja 2008. Riias, kuid konkursi algataja, Leedu Kitarrimuusika Ühingu esimees Julius Kurauskas soovis konkursi avada kogu maailma kitarristidele. Nüüdseks on  Leedu korraldamisest taandunud, konkurss sai uue nime ja korraldajaks Eesti Kitarriseltsi. Konkurss „Tallinn 2010” toimus Mustpeade majas, osalemas üle 60 kitarristi Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Ukrainast, Belgiast, Saksamaalt, Venemaalt, Armeeniast, Brasiiliast ja Lõuna-Koreast. Võisteldi ühes voorus ja viies vanusegrupis: kuni 10aastased, 11–12, 13–15, 16–19 ja 20–35aastased. Lisaks vabakavale tuli võistlejatel esitada Lauri Jõelehe kirjutatud  kohustuslik pala. Laureaatide ja diplomandide kõrval astusid üles žürii esimehed ja liikmed, kes pakkusid kuulamisrõõmu nii osavõtnuile kui linnarahvale. Žürii koosnes rahvusvaheliselt tuntud kitarristidest: Jevgeni Finkelstein (Venemaa), Dimitris Regginos (Küpros), Heiki Mätlik (Eesti), Modris Baumanis (Läti), Saulius S. Lipčius (Leedu).  

Konkursil anti välja 2000-eurone grand prix – kuigi võinuks arvata, et selle saab vanemate vanusegruppide võitja, otsustas žürii üksmeelselt, et preemia on välja teeninud andekas noor Leedu kitarrist, II vanusegrupi võitja Tadas Umbrasas. Kõikide vanuserühmade esikoha laureaadid – Grantas Šileikis, Tadas  Umbrasas, Tuur Segers, Dmitri Omeltšak ja Aleksei Sokolov – esinevad festivalil „Fiesta de la guitarra”. Niisiis, kel suviste toimetuste tõttu ei õnnestunud neid fantastilisi noori muusikuid kuulda, saavad nende sooloesinemistele tulla juba eeloleval sügisel. Lauri Jõeleht valis kohustusliku pala parimad esitajad Dmitri Omeltšaki ja Kirill Ogorodnikovi (IV ja V grupist), kes saavad võimaluse salvestada teose Klassikaraadios. Täpsemalt konkursi tulemustest  veebilehel www.tallinnguitar.com.   

On rõõm tõdeda, et kätte on jõudnud aeg, mil Eesti kitarriõpilasel ega -õpetajal pole häbi oma tööga rahvusvahelise publiku ja žürii ette astuda. Seda kinnitab meie noorte edu: kaks laureaaditiitlit esimeses grupis (II Anete Altrov, III Carolin Škerin), kaks teises (II Krõõt Jaakson, III Oleg Andrjuštšenko), üks kolmandas (III Georg Pukk), kaks neljandas (II Kirsi Tilk, Kristiina Jalakas), üks viiendas (II Kirill Ogorodnikov);  lisaks kuus diplomit ja kaks eripreemiat. Tõsi, ühtki esikohta seekord ei tulnud – nendeni on veel kõvasti kasvuruumi –, ent võttes arvesse kitarrimängu õpetamise suhteliselt lühikest traditsiooni Eestis, võib kinnitada, et viimase kümnendi areng on olnud hüppeline. Konkursi põhieesmärk oli pakkuda võistluskogemust Eesti ja naaberriikide kitarriõpilastele. Tundub, et Põhjamaades ja Ida-Euroopas on rahvusvaheliste õpilaskonkursside nišš veel  täitmata, seda kinnitasid ka paljud osalejad. Eesti paiknemine erinevate kultuuride ristumisteedel tõi tänavu võistlejaid nii endisest idablokist kui Lääne- ja Põhja-Euroopast, aga kaugemaltki. Ehk pole XXI sajandil enam nii selgelt eristatavaid pillimängukoolkondi, ent teatud omapära on kindlasti säilinud – seda põnevam oli ka konkursi muusikaline üldpilt. 

Konkursi teine eesmärk oli eesti kitarrimängukultuuri ja muusika eksponeerimine. Rõõm tõdeda, et enamik Eesti osalejaid olid peale kohustusliku pala kavasse lülitanud ka teiste eesti heliloojate, sealhulgas René Eespere ja  Ester Mägi teoseid. Oma kaunist loomingut eksponeerisid ka eesti pillimeistrid Vaido Petser ja Viljar Kuusk, kelle kitarrid on nüüdseks jõudnud mängijateni ka mujal Euroopas. Kolmas eesmärk oli tuua rahvusvaheline üritus koju kätte neile Eesti kitarriõpetajatele, kel pole seni olnud võimalust rahvusvahelistest kursustest või konkurssidest (kas või passiivkuulajana) osa võtta. Paraku seda eesmärki täita ei õnnestunud: nendest kitarristidest  ja õpetajatest, kellel sellist kogemust oleks enim vaja läinud, nägin konkursil kahte (peale nende, kelle õpilased konkursist osa võtsid).

Kitarr on klaveri järel Eesti muusikakoolides suurima õpilaste arvuga eriala, kuid klassikalise kitarri õpetamiseks vajalik kvalifikatsioon on vähestel õpetajatel, mistõttu oleks lootnud, et vaatamata suveajale joostakse üritusele tormi. Seda ei juhtunud ja nii jätkavad paljud andekad Eestimaa lapsed oma kitarriõpinguid  nende õpetajate käe all, kellel puudub vajadus või julgus end täiendada, oma tööd eksponeerida ja teiste tööga võrrelda. Head koolijuhid, ärgitage oma kitarriõpetajaid üritustest ja koolitustest osa võtma, sealt heaks õpetamiseks teadmisi, motivatsiooni ja energiat ammutama! Lõpetamaks positiivsel noodil saab tõdeda, et konkurss õnnestus väga hästi. Rahule jäid nii osalejad kui žürii, kiideti mängijate kõrget  taset, head korraldust ja infovahetust (mis toimis tänu paljudele vabatahtlikele), vapustava akustikaga saale. Lõpubanketil oli žürii lahkesti nõus osalejate küsimustele vastama ning neile head nõu jagama. Tekkis palju uusi kontakte ja kindlasti avanes paljudele nii mõnigi uus uks. Järgmine konkurss toimub kahe aasta pärast veel suurema ja uhkemana. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa ürituse kordaminekule!