Ulakas Ariel Pink triumfeeris Noblessneris

Risto Kozer

Ariel Pinki üle rahva peade kandmise vaimustust salvestasid tosinad kaamerad ja fotoaparaadid.

Ariel Pinki üle rahva peade kandmise vaimustust salvestasid tosinad kaamerad ja fotoaparaadid.

Risto Kozer

„See koht siin on küll täielik urgas, aga mulle see meeldib,” astus Ariel Marcus Rosenberg barokilikes saabastes ja punases sametkuues tuhande neljasaja pealise Eesti publikuga dialoogi ja tundus, et valukoja atmosfäär oli tema meelest familiaarne. Ekstsentriline ja ettearvamatu Los Angelese kasvatusega Ariel Pink (edaspidi AP) on varemgi Eestis käinud, kuid need külastused ei olnud esinemiste ja paiga poolest kindlasti sedavõrd monumentaalsed, kui etteaste 11. juunil Noblessneri valukojas. Kuu aega tagasi esietendus sellesama 1913. aastal rajatud klinkertelliste ja raudteerööbastega valukoja pinnal teatavasti Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni lavastus „Aadama passioon“, mille piletid jäid lihtsurelikele kättesaamatuks. AP mitteformaalsele kontserdile pääses soovi korral aga igaüks. Ainuüksi esinemiskoha ruumikus andis esinemisele uue mõõtme.

Seekord oli lo-fi popikuningas kohale lennanud kuueliikmelise bändiga varasemast Haunted Graffiti ajast, tuumiku moodustasid Don Bolles ja AP ise. Muidu nagu kontsert ikka, väike sissejuhatus ja teemaarendus, kuid seda kõike esitleti legendaarse California punkansambli Germs trummari Don Bollesi litsakate bikiinide ja kauboimütsiga. Meie kultuuriruumis mõjus see performance esialgu võõrana, kuid tõi siia lisaks koomilis-sarkastilist no-wave absurdielementi. Mis selliselt artistilt nagu AP ikka oodata, kui mees on esinenud mõnedel live’idel ise puukottade, Pipi-patside, roosa top’i ja ebatavaliselt kuldse näomeigiga. Kontserdil polnud aga otseselt kõrg- ega madalhetki, vaid ühtlane MTV ja Coca-Cola generatsioonile omane trash’i minek, mis teatud osa publikust pööraseks ajas, kuid mingi osa täiesti stoiliseks jättis. Kohapeal tekkis sellega seoses isegi küsimus, mis võiks nendel inimestel AP muusikaga ühist olla, kui nad isegi selle taktis ei kõigu – see on ju Ariel Pink. Kas kellegi soovitus, juhuslikult võidetud piletid või meedia mõju? Võib-olla oli see suure koha ja AP esteetikaga tekkinud aukartus, mis need fännid või huvilised justkui kinni kiilus? Või hoopistükkis marginaalne side AP loomingu ja esteetikaga?

Nagu ikka kaasneb erinevate kuulajatega ka väga palju arvamusi, mis ei pruugi teinekord olla üdini positiivsed. Kellele ei meeldinud heli, kellele põrand, kellele interjöör jne. Nende arvamuste laiema pildi ebaolulisust kinnitasid just teatud hetked. Näiteks see, kuidas üks nooremapoolne meessoost fänn lavale ronis ja APd kallistas ning teda pähe suudles, kuidas esirea plikasid pidevalt lavale ronimisest tagasi hoiti, kuidas AP ühe fänni õllega maiustas ja rahva sekka vana head lavasukeldumist tegi … ja seda veel kaks korda. Jah, õhus oli maagiat, nagu tema viimase albumi loos „Pane oma number mu telefoni“. Ei tundunud, et kellelegi olnuks vastumeelne AP üle rahva peade kandmine, mille vaimustust salvestasid tosinad kaamerad ja fotoaparaadid. See oli päris asi.

Kuna olin 2006. aastal käinud AP kontserdil ühes Loode-Londoni klubis nimega Luminaire, tekkis hea võrdlusmoment. Et mis siis on muutunud? Kui toona esines AP peamiselt kuni paarsada inimest mahutavates madalate lagedega klubides (ta lihtsalt polnud nii kuulus, seega polnud nõudlust) ja tehnika oli mõnes esinemiskohas taarakastidel, rääkimata bändi suurusest, siis nüüd on lisandunud popkultuurile omane kujundatud pakend, mida disainimaailmas nimetatakse ka identiteediks. Näib, et selle kallal töötab pidevalt terve tosin inimest ja see on hea. Mehel on professionaalne tiim, mis sellegipoolest võimaldab tal jääda selleks vanaks heaks trash’i puukottade ja Pipi-patsidega ulakaks tüdrukuks, kes teeb täpselt seda, mis parasjagu pähe tuleb. Siinkohal on paslik tsiteerida Fernando Pessoat: „Tegin end selleks, kelleks ei võinud, ja kelleks võisin, ei teinud“.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht