Üks saja sõbraga entusiast on parem kui sada eurot

Ilmar Kõverik: „Et väike koht saaks suureks, mitte ainult rahva arvult, vaid ka vaimselt, selleks kultuuriasutused ja nende töötajad ju ongi.

REET VARBLANE

Tõrva jääb vaid paarikümne kilomeetri kaugusele Valgast, mis tegelikult on ju kaksiklinn Läti Valkaga. Valgas tegutsevad muuseum ning suur ja moodne kultuurikeskus, Tõrva kirik-kammersaali tuntakse aga üsna hästi ka väljaspool väikelinna. Hoone kuulub EELK Helme kogudusele, tegevust korraldab 1997. aastast peale sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. 1996. aastast on koostööleping Eesti Kontserdiga, kuid kirik-kammersaal ei ole pelgalt kontserdisaal, vaid multifunktsionaalne kultuurikeskus, kus 35–40 kontserdile aastas korraldatakse veel loenguid, aktusi, konverentse, kunstinäitusi. Tõrva kirik-kammersaali tegevjuht ja ettevõtmise hing on juba aastaid Ilmar Kõverik.

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kirik sai kannatada teises maailmasõjas. 1987. aastal alustas Valga KEK selle ümberehitusega ning see valmis 1990. aastal. Mis toimus selles hoones 1990ndate I poolel? Sihtasutusest ja koostöölepingust Eesti Kontserdiga saab rääkida ju alles 1990ndate II poolest.

Ilmar Kõverik: Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kirik õnnistati sisse 28. XII 1905. Ajalugu kordus: 28. XII 1990 avati pidulikult renoveeritud maja, Tõrva kammersaal.

Vanamuusika ansamblist Hortus Musicus on kujunenud meie sünnipäevakülaline, see esines ka 110. aastapäeva kontserdil.

1993. aastal otsustas Valga KEKi järeltulija AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest Tõrva linnale müüa, kuid linnavalitsusel ei jätkunud raha. Endise kirikuhoone ostis AS Granat oksjonil 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle 1994. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Selle ostis Eesti evangeelse luterliku kiriku konsistoorium ja andis Helme koguduse kasutada.

Töötan kirik-kammersaalis 1994. aasta augustist. Esimesed suuremad kultuuriüritused tegime koostöös Vanemuise teatriga. Esimene lepinguline kontsert Eesti Kontserdiga oli „Tähistaeva tsükkel. Lõunataevas“ Urmas Sisaski ja Lauri Väinmaa esituses.

Kes kuuluvad sihtasutusse ja kuidas on sihtasutuse töö rahastatud?

SA Tõrva Kirik-Kammersaalil on viis asutajaliiget. Juhatuses on kaks liiget: tegevjuhina mina ja siis on linnapea. Nõukogus on viis inimest: üks asutajaliige Toivo Põldma, Helme valla kultuurijuht Liivi Arro, Helme kirikuõpetaja Arvo Lasting, Tõrva abilinnapea Tõnu Jaansalu ja kultuurihuviline kooliõpetaja Eve Valliste. Kuna sihtasutuse põhiülesanne on Tõrva ja Helme elanike kultuuriline teenindamine, peavad Tõrva linnavalitsus ja Helme vallavalitsus tagama kirik-kammersaali toimimise (maja kütmise ja ülalpidamise, tegevjuhi palga). Tõrva linnalt saame 23 000 eurot ja Helme vallalt 4100 eurot aastas. Abi oleme saanud ka kultuurkapitalist, nii suure kulka sihtkapitalidest kui ka Valgamaa ekspertgrupilt. Ühe kontserdi korraldamiseks saame 300 eurot muusika sihtkapitalilt ja 200 eurot Valgamaa ekspertgrupilt, ülejäänu peame ise teenima. Kui aga piletiraha kokku ei saa, tuleb otsida omavahendeist või siis ise oma palgast maksta. Viimases auditis seisabki, et olen andnud kirik-kammersaalile laenu 1500 eurot ehk siis täitnud auke.

Kuidas on reguleeritud sihtasutuse ja kiriku suhted? Kas teil on koostööleping või peate üüri maksma või on need veel kuidagi teisiti korraldatud?

SA Tõrva Kirik-Kammersaali ja Helme kiriku vahel on sõlmitud kümneks aastaks kasutusvaldusleping, mille kohaselt võib sihtasutus hoonet tasuta kasutada. Kuna hoone kuulub kirikule, aga igapäevast sisulist tööd korraldab sihtasutus, kerkib siis, kui midagi läheb katki või vajab uuendamist, üles küsimus, kes on ikkagi majaomanik.

Kui palju on tulnud 1990ndate ümberehitust omakorda ümber ehitada, et see toimiks XXI sajandil?

Üle kahekümne aasta tegutsenud hoone vajab pidevalt remonti. Tänu Tõrva noorele ja energilisele linnapeale Maido Ruusmannile on viimastel aastatel vahetatud välja küttesüsteem, on ehitatud ventilatsioon ning paigaldatud uued aknad ja uksed, oleme saanud ka uue valgustussüsteemi. Remonditud on esinejate riietusruumid ja kohvik. Aga kui ei ole raha kütte eest maksmiseks, siis on ükskõik, kas küttesüsteem on hea või halb. Veel mõne aasta eest saime talvel kütta vaid siis, kui toimus mõni üritus, muidu oli majas null kraadi ümber. Praegu on linnavalitsuse suhtumine märksa parem.

Kes koostab kirik-kontserdisaali programmi? Kas häid esinejaid, muusikuid, kunstnikke, loengupidajaid jne, on lihtne Tõrva saada?

Eesti Kontsert pakub omalt poolt kontserdid välja ja ma siis valin, kas suudan osta või mitte ehk mis võiks meie rahvale meeldida. Kui kontserdi eest tuleb üle 1000 euro maksta, siis seda ei julge tellida. Ülejäänud esinejad valin ise, aga kuna meil on tegemist ikkagi kirikuga, siis tuleb arvestada hea maitse piiriga. Oleme ka Tõrva oma inimeste esinemisele avatud. Aga eks olulist rolli ole ikka mänginud isiklikud suhted, seda ka kunstinäituste valikus. Üks kunstnik soovitab teist ja nii on see kujunenud.

Sel aastal on esinenud ansambel Cantores Vagantes, Ortodox Singers, Tartu ülikooli sümfooniaorkester, Põlva lõõtsa- ja kandlekool, Kiili vanamuusikaansambel jt.

Lähiajal on oodata Karijärve keelpilliorkestrit, Klaudia Ševtšenko flamenkostuudio tantsuetendust jt. Meil on käinud ikka väga head esinejad nagu Ain Anger, Moonika-Evelin Liiv või Hortus Musicus. Uus saal on esinejaid ligi tõmmanud. Üks Valga kultuuritegelane ütles kunagi, et kui korraldate liiga palju üritusi, siis kaotate publikut.

Aga meil on unikaalne raamatukogu, kus on sadakond raamatut. Autorid on siis kas meie kandi inimesed või raamatud on kirjutatud selle kandi inimestest. Kirik-kammersaalis on veel Stockholmis elanud luuletaja Liidia Tuulsele pühendatud tuba, kus on tema poja, helilooja Toomas Tuulse kingitud vanemate suurepärane raamatukogu.

Kes on teie publik? Kas Tõrva inimesed on kirik-kammersaali omaks võtnud?

Tõrva on väikelinn ja elanike arv on kahanenud 1994. aastaga võrreldes peaaegu tuhande võrra. Samuti on vähenenud elanike arv ka Helme vallas ning lähiümbruses. Uksed on sulgenud Helme sanatoorne internaatkool, Helme kutsekool ja Patküla kool. Pille Lille Muusikute Toetusfondi kaudu saame aga Tõrva muusikakooli õpilastele mõeldud kontserte väga soodsa hinnaga (200 eurot). Kahjutundega tuleb aga tõdeda, et õpilasi käib järjest vähem. See on õpetajate tegemata töö.

Te ei ole ainult kirik-kammersaali tegevjuht, vaid tõeline maa sool, Tõrva patrioot. Te ei tunne mitte ainult kõik tõrvalasi, vaid teate ka nende esivanemaid. Kas Tõrval on kultuurikeskusena potentsiaali?

Tõrva kandist on läbi aegade tulnud väga suur hulk kultuuritegijaid. Seetõttu alustasime kohtumiste sarja „Juured – tuntud inimesi Helme kihelkonnast“. Praeguseks on toimunud 176 kohtumist. Aastas tuleb kaheksa kuni kümme kohtumist. Kohtumised jäädvustatakse DVD-le. Selle aasta aprillis andsime Eesti kirjandusmuuseumile üle enam kui 130 filmi Helme kihelkonna inimestest ja kultuurisündmustest. Kui leiaks erasponsori, kes annaks kas või 2000 eurot, siis saaks seda tööd jätkata. Inimesed kaovad, aga nende lood jäävad. Selles on potentsiaali.

Kuidas noori Tõrvasse meelitada? Kas pärast hariduse omandamist Tallinnas, Tartus või välismaal tullakse ka siia tagasi?

Rääkides Tõrva-Helme elanikkonnast, tundub, et põkkume samade probleemidega, mille käes vaevleb kogu Eesti. Noored liiguvad nn tõmbekeskustesse. Et väike koht saaks suureks, mitte ainult rahva arvult, vaid ka vaimselt, selleks kultuuriasutused ja nende töötajad ju ongi. Tööd tuleb teha.

Mida Tõrva juures kõige rohkem hindate ja millest tunnete puudust?

Tõrva on ilus väikelinn, väärtuste ja traditsioonidega. Aktiivselt tegutsevad spordiseltsid, heal tasemel on muusika- ja laulukollektiivid. On olemas edukas tantsustuudio, kunstistuudio. Võib julgelt väita, et igaüks leiab endale midagi, tuleb vaid tahta. Puudus on aga siinsetest töökohtadest, just mehed töötavad kuskil mujal, olgu Tallinnas, Tartus või Soomes.