Tudengid noorukese Mozarti armastuse aias

Tiiu Levald

Kui 19aastane Mozart läkitas 1774. aastal oma ooperi „La finta giardiniera” käsikirja Salzburgi komisjonile, sest Müncheni õukonna teater oli tellinud karnevalihooajaks 1774/75 koomilise ooperi, oli ta selleks ajaks pälvinud Milanos kohaliku edu kolme ooperiga: „Mitridate”, „Ascanio in Alba” ja „Lucio Silla”. Paraku ei olnud sealse teatri trupp toona ilmselt veel konkurentsivõimeline Napoli, Venezia ja Torino trupiga, mistõttu kujunes nii, et pärast  1772. aastat ei mängitud Mozarti eluajal Itaalias ühtki tema ooperit. Kuid see ei vaigistanud tema tarmu luua ooper, oma kirjades ongi ta tunnistanud: „Mul on sõnulseletamatu soov kirjutada taas üks ooper [---] ma soovin vaid kõnelda ooperist, viibida vaid teatris, kuulda hääli – siis olen endaga rahul!” Nooruki soov kuulda inimhääli oma muusika kaudu vestlemas omandas grandioossed mõõtmed (originaal kestab üle nelja tunni) ja  stiili „La finta giardiniera’s”, mis on fantaasiaküllane segu nii opera buffo’st, opera seria’st kui commedia dell’ arte’st.

Siin on neile stiilidele tüüpilised persoonid la prima ja seconda donna, buffo’lik subretipaar, koomiline vanapoiss, il primo uomo ja kastraadiroll (tänases päevas metso „püksiroll”). Aja mõõtkavas võtavad suurema osa enda alla kauneimad ja küllaltki keerukad aariad (kõik da capo vormis). Tulevasele Mozartile nii omaseid suuri ansambleid  siin veel pole, küll aga võluvad väga I, II ja III vaatuse finaal, kus kõik eripalgelised karakterid on ühise nimetaja alla kokku sulatatud. Ma pole originaalne, tõdedes, et ei tea noorele lauljale paremat kooli, kui Mozart! Vaatamata sellele, et ooper kestab ka kärbetega kolm tundi, on selle muusika kuulamine nauding. Muidugi juhul, kui seda on ka ettekanne, kammerorkester ja klavessiini arpedžeeringute fantaasiaküllus (Reinut Tepp!)  kõige vundamendiks.

Omaette lisaväärtuse loob visuaalne komponent, ökonoomne, kuid meeleolukas lavapilt (Inga Vares). Põhiline on loomulikult lavastus. Thomas Wiedenhofer on juba kümmekonna aasta jooksul tõestanud, et tal on erakordne anne käivitada noortes, sageli verisulis laulutudengites kõik peidetud energiad. Ta joonistab reljeefselt välja karakterid, andes sellega kätte väga selged vahendid ja tegevussuunad, pakkudes nii tegijale kui vaatajale lusti ja vabastavat huumorit. Nii on ta pannud paljud noored osatäitjad unustama oma vokaalsed, lavaoleku või koordinatsiooni probleemid. Kogu etenduse jooksul ei märganud ühtki „tühikäiku”, mõttetut sebimist.

Seejuures oli füüsiline liikumine allutatud väga täpsele muusikalisele rütmile. Osa sellest kiitusest langeb kindlasti ka liikumisjuhile Anu Ruusmaale – üks tema eredamaid vaimuvälgatusi  oli don Anchise „tedrekuke tants”! Ainult tegijad oskavad mõõta seda altruistlikku töömahtu, mida on repetiitorina kandnud Ene Rindesalu. Tudengite meeletud ainevalikud võtavad praegusajal nende suurima ajalimiidi, ometi tuli sisse laulda pikad aariad ja selgeks saada eestikeelsed retsitatiivid, seda nii hiina-, soome- kui venekeelsetel tudengitel. Kõik see ületas mitmekordselt n-ö ametliku koormuse. Muusikalise ühismõtlemise kujundamisel oli  hea abiline seadeproovide kontsertmeister Siim Selis ning ansamblite kujundamisel Ave Sikk. Kuna terves maailmas on suurimaks isandaks saanud raha, siis eksitakse ka suurel parnassil pidevalt selle kuldreegli vastu, et ära puuduta kontserdi või esietenduse päeval õhtul esitatavat muusikat! On ülimalt keeruline vaid paarinädalase tööperioodiga viia tudengite kammerorkester kokku lauljatega ning kujundada üksnes kahe lavaprooviga  (sealjuures sai teine koosseis proovi alles etenduse päeval!) sujuvaks lava ja orkestri koostöö. Siin ei jää muud kui tõdeda, et võime rõõmustada tublide ja hästi ette valmistatud tudengite üle. Samas oli suur õnn, et rahvusooper Estonia leidis taas lõpuks võimaluse lubada noortel tõelises teatris ja täissaali ees oma jõudu katsuda. Loodetavasti koostöö jätkub ja siis ehk antakse noortele veidi rohkem lavaaega – on nad ju meie endi ooperi tulevik.  Dirigent Risto Joost on kindlasti selliseks koostööks ülimalt sobilik juba seetõttu, et tunnetab suurepäraselt selle ajastu muusikat ja tunneb erakordselt hea kontratenorina peensusteni lauljate spetsiifikat. Kuuldavasti on plaan korrata seda etendust tuleval aastal uute tegijatega ja tahan loota, et tänavused kogemused aitavad vältida ette tulnud probleeme nagu mõningased tempolised ebakõlad või eksimused teise etenduse ansamblites. 

Kui kõigi kõnealusel etendusel ülesastunute tulevik ei olegi ehk ooperis, siis ehk kümmekond – Arete Teemets, Kristel Jõesaar, Kati Jaanimäe, Aleksander Arder ja Andrei Valikov nagu ka Bie Jie Hiinast ning Eva-L iisa Hartemaa Soomest – on selles vallas kindlasti potentsiaalsed tööotsijad, miska arvan, et saak on hea ja nad väärivad tähelepanu. Loodan väga, et mõnigi nimetatuist jätkab eneseotsinguid ja kuuleme neid kümmekonna aasta  pärast samas kvaliteedis nagu kõlasid näiteks äsja Estonia kontsertsaalis Juhan Tralla ja Lauri Vasar Haydni „Aastaaegades” – oli taas tunne, et eestlane olla on uhke ja hää! Ilmselt oli hea otsus, et aariad esitati itaalia ja retsitatiivid eesti keeles. Hämmastavaima tulemuse viimaste selguses olid saavutanud just muulased: Bie Jie ja Andrei Valikov tõestasid, et suure tahtmise ja tööga on võimalik panna see „raske” keel üliklaarilt kõlama.  Aariate tõlge (Malle Ruumet) aitas publikul pidevalt kaasa mõelda ja retsitatiivide (tõlge Õnne Feldman) huumor tõi saali nii mõnegi elevushetke. Võib-olla tasuks edaspidi mõelda ooperi pealkirja poeetilisemale tõlkele. Praegune „Armastuse pärast aednikuneiu” on veidi kohmakas ja ka mitte päris adekvaatne („la finta” tähendab „teesklev”, mis annaks markiis Violante isikule, kes heitleb andestuse, põlguse, armastuse ja meeltesegaduse vahel,  vahest liiga ühese värvingu). Omaaegne Kulno Süvalepa pakutud „Armastuse aed” pole ju vale – on ju kõik don Anchise aias kohtujad armastuse varjundite lummuses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht