Tallinn 2011… mitte ainult koorikonkurss

Aivar Leštšinski

Festivali avapäeval esitleti koorimuusika CDkomplekti „Läbilõige eesti koorimuusikast”. Ühes karbis on neli CDd, millel kõlab 95 kooriteost 40 eesti heliloojalt. Koostaja Jüri Rent on teinud valiku Eesti Rahvusringhäälingu helisalves ülesvõtetest, millest kõige varasemad on sisse lauldud 40 aastat tagasi.        Esitlusel märkis Eesti Kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner, et lätlastel on juba mõnda aega olemas läti koorimuusika antoloogia. Meil on veel vaja selleni jõuda. Esitlusel tänati ka eraldi Margus Allikmaad, kuna Eesti Rahvusringhääling oli tõepoolest kooriühingu kaalukaim koostööpartner selle CDkomplekti tegemisel.        Toimunuga seoses tulid pähe ka mõned kiuslikud mõtted, mis on ehk paslik siinkohal nüüd kirja panna. Kui me tõepoolest oleme laulurahvas, nagu seda armastatakse korrata rohkem või vähem tähenduslikel üritustel, siis miks ei ole meil riigitelevisioonis ühtegi regulaarset koorimuusikat puudutavat saadet? Kui me tõepoolest usume, et me laulsime ennast vabaks, siis miks sellele kultuuri nii tähenduslikule osale ei ole leitud ruumi ET V saatekavas? Rääkida oleks ju väga paljust, nagu millega tegelevad meie professionaalsed koorid, milline on praegu olukord kogu  koorimuusikas ja eesti heliloojate koorimuusika uudisloomingu vallas, mida uut on kooriühingus, mis on teoksil seoses järjekordse laulupeoga jne. See osa meie elust vääriks palju rohkemat esiletõstmist ka telemeedias.       

Ka teine mõte seostub televisiooniga. Kui koorilaul on ka tegelikult üks eestlase identiteedi alustalasid, siis oleks ju loomulik, et järgmisena võtab riigitelevisioon töökavasse sarja „Eesti koorimuusika 100 pärli”. Jah, see on märkimisväärselt töömahukam kui luulepärlite kogumine, aga kas väärtustame siis ikkagi eesti koorikultuuri või kasutame seda ainult müütilise kaitsekilbina? Koorifestivali avakontsert algas traditsiooniliselt kõnedega. Õnneks on festivali toimkond  väga kogenud ning see osa kontserdist oli lühike ja sisukas. Nii mõnigi kohaletulnu oli täis häid ootusi ning lootis kuulda ka uue kultuuriministri tervitust. Sel korral aga tervitas festivali külalisi ministeeriumi muusikanõunik Eero Raun, kes kinnitas veel kord, et eestlased on laulurahvas. Avakontserdi kava oli vaheldusrikas, põnev ja intrigeeriv; kiidusõnad kava koostajale Hirvo Survale. Kõlasid eri kooriliigid, huvitavad ja vähe tuntud teosed ning jagus ruumi ka lavastusele.  Kooride kõlapilt oli vägagi erinev, samuti eristusid värvikalt esitusmaneerid. See tekitas üksnes põnevust järgmise konkursi osas ja meelitas loodetavasti rohkem huvilisi festivali kuulama.   

*

21–25aastaste võistluses tunnistati parimaks Neeme Ots. ALBERT TRUUVÄÄRT  XII rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn 2011” grand prix’ võitis Läti kultuuriakadeemia segakoor Sōla (peadirigent Kaspars Ādamsons), neile kuulus ka segakooride kategooria esikoht ning III koht renessanss- ja barokkmuusika kategoorias. Teine edukaim koor konkursil oli naiskoor Grudnove Šmikle (Sloveenia), kes võitis esikoha kaasaegse muusika ja II koha naiskooride kategoorias. Lastekooride kategooria võit läks Riia toomkiriku  tütarlastekoorile (dirigent Aira Birziņa) ja noortekooride esikoht Tallinna Muusikakeskkooli noortekoorile (dirigent Ingrid Kõrvits). Naiskooride esikoht jäi samuti Eestisse – selle pälvis Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch). 

Eestile tõid preemiaid just noorema põlvkonna dirigendid: Ingrid Kõrvits sai esikoha TM KK noortekooriga ja III koha lastekooriga Ellerhein (mida juhatab koos Anneli Mäeotsaga). Triin Koch võitis esikoha Tartu ülikooli naiskooriga, Maarja Soone sai Vanalinna Muusikamaja tütarlastekooriga noortekooride kategoorias II koha ning Endrik Üksvärav kammerkooriga Collegium Musicale kammerkooride kategoorias III koha. Konkursi žüriis töötasid rahvusvaheliselt tunnustatud ning ka Eesti publikule tuntud dirigendid Zimfira Poloz (Kanada), Filippo Maria Bressan (Itaalia), Bo Johansson (Rootsi), Sigvards Kļava (Läti) ja Mikk Üleoja (Eesti).