Tagasivaade maestro juubelihõngulisele aastale*

Priit Kuusk

Tormis on kenasti kokku kogunud oma 2010. aasta kavad – küllap uurijate jaoks tulevikus. Olen saanud neid kõiki silmitseda, eriti põnevad on just välismaised, esitustelt, kus helilooja  kohal käis, millest meil siin aga peaaegu juttu pole tehtud. Leian sellest kuhjast tunnistuse vähemalt viiekümne ürituse kohta, mis talle tervenisti või suures osas pühendatud, kontserte, kus ta juubelit meelde tuletatud – Eestis, aga ka palju kaugemal. Muidugi on neid olnud veel rohkem ja seda eeskätt välismaal, kus pärast kümmet aastat muusika kirjutamisest loobumist on Tormis populaarsem kui iial varem. Paljudes juubelipaikades oli maestro  kutsutuna kohal, ja mitte ainult saalis kuulamas, vaid ka kooridega töötamas.  

Saksamaa. Juba jaanuaris 2010 käis ta Saksamaal Limburgis, kus Arbeitskreis Musik in der Jugend korraldas koorijuhtide foorumi koostöös kirjastusega Gehrman. Rootsi poolt oli „teemaheliloojaks” Sven-David Sandström. Tormise noodid tulid sinna tema kirjastuselt Fennica Gehrman. Foorumile oli tulnud helilooja sõnul väga professionaalne seltskond Saksamaalt, Austriast, Šveitsist jm ning lood  läinud kenasti juba esimesel läbilaulmisel. Tormise seminari viis helilooja aktiivsel osalusel läbi Hirvo Surva. Töökavas oli osi viiest tsüklist, samuti „Laulusild” ja „Pärismaalase lauluke”, kokku 20 laulu. Seal esines ka veel Maulbronni Kammerkoor, kes laulis samuti osi „Sügismaastikest” ning „Laulusilda”.     

Inglismaa. Muusikutel pole mujal sugugi lihtne elada sisse eesti regilaulu ja soome-ugri rahvalaulu maailma, lisaks Tormise nägemusele  sellest. Maestro hinnangul tegid koorid tema asju päris õnnestunult, sh veebruaris PõhjaInglismaal Yorkis, kus helilooja samuti proovides osales. Tormise kauaaegne tuttav, mullu veel Yorki ülikooli professor John Potter otsustas tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva otse 24. veebruaril Tormisele pühendatud kontserdiga „Forgotten Peoples”. Tema juhatatud ülikooli muusikaosakonna koor The 24 laulis „13 eesti lüürilist rahvalaulu”, „Ingerimaa õhtuid” ja  „Karjala saatust”. Potter on Yorkis rajanud väikese Pärdi ja Tormise keskuse (fondi) ja tutvustanud nii mõlemat heliloojat järjekindlalt oma üliõpilastele. Tormis on Potteri kutsel varemgi Yorki üliõpilastega töötanud neile regilaulu stilistikat tutvustades. 

Taani. Märtsis kutsuti Tormis Taani Raadio  vokaalansambli (DR VokalEnsemblet, raadio kammerkoor) kontsertidele, mis olid samuti pühendatud Tormise juubelile. Ansamblit juhatas selle peakülalisdirigent, nimekas inglane Stephen Layton, kes heliloojal Tallinnas koduski käinud, varem oma inglise kooriga Holst Singers CD välja andnud ning Londonis sellekohase kontserdi korraldanud. Nüüd laulis Taani kammerkoor Malmös ja Taani uue uhke raadiomaja 2. stuudios väga hästi eeskätt tema  „Jaanilaule” ning Ernst Enno laule. Salvestus läks pärast ka eetrisse.       

Kavalehtedel on Tormisest toredaid meenutusi dirigentidelt, kes on olnud temaga  sidemetes pikemat aega – tore lugemismaterjal saali ja meilegi. Tormis on järjekindlalt taotlenud, et tema lugusid lauldaks algkeeles, ja et tõlked oleksid koos originaaliga kuulajatel peos. Selle kõrval eksisteerib ka teine suund (eeskätt USAs), kus tema laulud on varustatud korralikult lauldava ingliskeelse tekstiga. Prantsusmaa. Maikuust meenutab Tormis toredat kohtumist seoses temale Loire’i piirkonnas, kus maestro käis dirigent Loïc Pierre’i  kutsel juba kolmandat korda 2001. aastast, mil Pierre ta „avastas”. Nüüd korraldas dirigent oma vokaalfestivalil Châteauroux’ uues esinduslikus 1000 kohaga saalis Tormisele pühendatud erikontserdi „Rahvaste koidik” („L’Aube des peoples”). Seal esines kolm koori ja kolm dirigenti. Kava algas „Lauliku lapsepõlvega” ja lõppes „Raua needmisega”, kokku lauldi 12 pala. Pierre oli tellinud noorelt heliloojalt Julien Reynaud’lt pühendusteose Tormisele tema  antud eesti teemal, selle esiettekande tegid kolm koori ühiselt. Loïc Pierre koori Mikrokosmos juhina oli ise teinud Tormise juubelikava kontseptsiooni, lavastuse ja valgustusegi ning esines muidugi dirigendina. See olnud meeldejääv ja südamlik üritus. Kontserdile järgnes teisel päeval Tormise meistriklass ja kooriproov, osalemas sadakond koorijuhti Prantsusmaalt ja mujalt, peategelaseks Pierre’i Mikrokosmos. Tormis on koorile kinkinud ka oma väärt USAst  toodud šamaanitrummi.   

Ameerika Ühendriigid. Tormise head sõbrad USAst saatsid talle video, kus nad esitavad ta juubeli puhul „Raua needmist”, ettekandjaiks Portlandis asuva Clackamas Community College’i koor Lonnie Cline’i juhatusel. Nendegi koorile on Tormis varem käinud oma lugusid viimas ja neid juhendamas.  Soome. Sel maal on juba aastakümneid Tormisest kõige enam välja tehtud. Nüüd laulis Helsingi ülikooli muusikaühingu kammerkoor pühendusena Karjalatalos Mareks Lobe juhatusel „Vadja pulmalaule” ja „Ingerimaa õhtuid”. Eesti. Vahepeale jäid Tõnu Kaljuste algatatud Tormise pidunädalad (12. VI – 7. VIII ), mida maestro peab kogu oma loominguteel üheks tähtsamaks sündmuseks üldse. Kaljuste ja ta abiliste töö nende muusikanädalatega on Tormise  meenutusel olnud väga suur ning hindamatu. „Kas me ajakirjandus on seda vääriliselt valgustanud?” kahtleb helilooja. Rootsi. Pärast siinseid pidunädalaid kutsuti Tormis Läänemere festivalile Stockholmi. Ta oli seal vaid ühe päeva, et kuulata Kaljuste juhatatud kontserti Läti Raadio koori ja Stockholm Sinfoniettaga. Just seal kõlas „Reminiscentiae” esmakordselt välismaal. Järgmisel päeval esitas koor Sigvards Kļava juhatusel oma kavas „Läti  burdoonlaule”.       

Norra. Siinmail, Norra lõunatipus asuvas Kristiansandis septembri algul regulaarselt toimuval festivalil „Punkt” korraldati Tormise 80.  sünnipäeva erikontsert, kus segakoor Noorus laulis Raul Talmari juhatusel 16 tema laulu. Festivalitava järgi esitati kava otsekohe remiksituna publikule uuesti. Seal pidas Tormis korraldajate soovil ka seminariettekande eesti regilaulust. Festival „Punkt” tuleb peatselt ka Tallinna ja taas koostöösse Tormise ja Noorusega. Holland. Sügisel, 5. ja 6. novembril, oli kaks toredat Tormise koorifestivali Hollandis, Leidenis ja Amsterdamis. Meil Eestiski pole  niisugust mõõtu üritusi enam pikka aega tehtud. Mõlema kooripäeva korraldajaks oli 2006. aastal USAs Bloomingtonis asutatud rahvusvaheline kunstnike, tantsijate ja muusikute ühendus ExArt, mille üks Euroopa residentse asub Amsterdamis. Tormis ööbis Leidenis ning sõitis kahe linna vahet, et mõlemal pool festivaliproove teha, iga kooriga eraldi. Kummaski linnas tuli laulupeoks kokku 9 koori eri paikadest, vaid üks koor – Leiden English Choir esines  nii Leidenis kui Amsterdamis, sest nende dirigent Hebe de Champeaux oli kogu ettevõtmise kunstiline juht. Ainsana lauldi inglise keeles „Meile antakse” mõlema päeva lõpul, enne laulsid koorid igaüks oma kava algkeeltes: Leidenis sh „Kihnu pulmalulud”, „Ingerimaa õhtud”, „Kiigelaulud”, „Vadja pulmalaulud”, „Modaalsed etüüdid”, „Sügismaastikud”, „Neli Sangaste mängulaulu” jt; Amsterdamis taas Kihnu, Sangaste, Ingerimaa ja ka Setu tsüklid,  samuti Ernst Enno ja „Kalevipoja” laule, „Sügismaastikud”, „Kiigelaule”, „Eesti lüürilisi rahvalaule” jt. 

See on põgus ülevaade Tormisele pühendatud rahvusvahelisemat mõõtu üritustest. Võiks veel toonitada, et välismaised ettevõtmised sündisid kõik sealsete muusikute algatusel, vahel abiks kohalik Eesti saatkond ning ürituse lõppfaasis ka helilooja ise. Eesti kollektiividest välismaal tegi oma kavades Tormisele juubelirõhutuse ETV tütarlastekoor 

Aarne Saluveerega kontsertidel Saksamaal ja Prantsusmaal, kus Saluveer tutvustas ka eesti koorimuusikat ning tegi meistriklasse. Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulis Tormist kõrvuti Pärdiga Shanghai EXPO-l, dirigendiks Mikk Üleoja. Ja mitmed meie koorid käisid Tormist laulmas ning said preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel (sh TMKK noortekoor I koha Gelnhausenis, dir Ingrid Kõrvits). Tormist tulid aga Eestis ette kandma Leedu  Kammerorkester, segakoor Latvija, Hannoveri tütarlastekoor, kuulus The King’s Singers, Göteborgi teatri- ja muusikakõrgkooli koor, Washingtoni ülikooli kolm koori.       

Juubilarile lähedasim oli muidugi ta sünnitalus Kõrveaial neljal õhtul toimunud juubelietendus „Pariisi linnas Londonis”, mille korraldas Janne Fridolin oma kooriga Vox Populi ja väga õnnestunult lavastasid Anne Türnpu ja  Eva Klemets EM TA lavakooli näitlejate kaastegevusel. Kodus tegid uhked Tormise-kontserdid veel Ellerhein Tiia-Ester Loitmega (CD „Nüüd ep on ilus elada” esitlusena), ETV tütarlastekoor ja Aarne Saluveer turneega „Regilaul ja Tormis” (ka helilooja lapsepõlve kodukirikus Pühajõel), Eesti Rahvusmeeskoor Ants Sootsi käe all (ka autori noorpõlve kodukirikus Vigalas) jne. Maestro oli kõikjal kohal, ainult Tormise pidunädalail Naissaarel jäänud tormise ilma tõttu  edasilükatud remikside kontserdil käimata. „Reminiscentiae”. Kes Naissaarel ei käinud, see vajab selgitust teoste kogumi „Reminiscentiae” kohta, mis sisaldab praegu 30 uuenenud, s.t ümber seatud pala. Need palad on uus liin Tormise loomingus, helilooja sõnul „hüvastijätt iseendaga”. Nende ettekannet Naissaarel Kaljuste käe all peab helilooja olulisimaks oma juubelikontsertidest. Kontserdi kavalehel selgitab Tormis: „Viimase kümne aasta jooksul olen  tegelenud oma teoste redigeerimise ja ettekandeliste küsimustega… Minu kolleeg EM TAst Triinu Ojamaa soovitas mul aga jätkata ka loomingulist tegevust, kuid teistviisi, näiteks teha oma kooriteostest seadeid keelpillidele. Mõttevahetus temaga inspireeriski mind tegema kogumi seadeid keelpilliorkestrile pealkirja all „Reminiscentiae” – see on meenutus, unistus, mälestus möödunust, hüvastijätt oma loominguga, tagasivaade elule. Alustasin tööd „Sügismaastikega”  ning veendusin, et see on vägagi nauditav tegevus …”.       

See töö on pärit 2009. aastast. Tegelikult olid esimesed sellised palad sündinud aastaid varem, kui Tormis seadis neli „Jaanilaulu”  keelpillikvartetile Suure-Jaani festivali jaoks ning ristis tsükli „Jaanikvartetiks”. 2009. aastal järgnesid „Sügismaastikele” „Kevadkillud”, „Suvemotiivid”, „Talvemustrid”, kogu „Jaanilaulude” tsükkel ning lõpuks „Meie varjud”, „Viimane laev” ja „Kolm mul oli kaunist sõna”. „Mõnes neist on kasutatud ka soolopille (flööt, trompet, löökpillid),” jätkab helilooja. „Teoste esitusjärjekord pole oluline ja neid võib esitada ka üksikult”. Tormis meenutab, et „Sügismaastike”  esimese ettekande tegi Eri Klas juba aastal 2009, seda sai kuulda ka raadioülekandes. Siia teoste gruppi kuulub ka „Sinikka laulust” seatud „Pilv üle kuu”, mille tegi soolotšellole kooriga Tormise kaasabil Allar Kaasik. Nüüdseks on olemas ka versioon tšellole keelpilliorkestriga, mida (koos kooriga Latvija või ilma) Helsingis, Lätis, Itaalias ning mõlemas versioonis Oistrahhi festivalil Pärnus Kaljuste juhatusel on esitanud tšellist Allar Kaasik. Viimasena  selles reas on „Kolmteist pilku oreli poole”, mille on „13 eesti lüürilisest rahvalaulust” seadnud orelile Ene Salumäe. Äsja oli Grammy nominendiks ka EFK plaat „Baltic Runes”, millel Paul Hillieri käe all kõlavad „Laulusild”, „Piiskop ja pagan” ning kõik „Jaanilaulud”.     

 Aastat jäi kroonima septembris avatud ning 9. jaanuarini ülal olnud näitus „Scripta manent IV ” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis, 22 maalt pärit 171 kunstniku harukordne köitekunstikogum Veljo Tormise/Urve Lippuse raamatust  „Lauldud sõna”. Tänu näituse korraldajatele ning õnnestunud teemavalikule köitis Tormis sellega suuremal hulgal kunstiinimesi ning lisas Eestile tuntust kümnetel maadel. Illu Erma nahakunstnike liidust põhjendab kenasti valikut Tormise kasuks: „Kas võiks olla inspireerivamat kultuurivahendajat kui helilooja, kelle looming toetub oma rahva arhailistele lauludele? Inimene, kelle elu ilmestab intensiivne seotus eesti kultuuriga. Autor, kelle looming ja  mõtted vääriksid trükituna lähetamist üle maailma ja pakuksid huvi ka teistsuguse mõtteviisi ja elulaadiga inimestele. Isiksus, kellel oleks piisavalt tähendust nii eesti kui ka maailma kultuuri jaoks.” *Et helilooja pärast 80. eluaastat ei nõustu enam intervjuusid andma, läheb jutt kaudses kõnes tema selgituste põhjalt.