Taaselustunud flöödihelid

Igor Garšnek

CD Samuel Saulus. © 2008 Peeter Malkov, salvestanud ER fonoteek, mastering Priit Kuulberg, toimetaja Tiia Järg, kestvus 01.06.38. Värskelt ilmunud Samuel Sauluse (flööt) plaat on hea näide, kuidas erainitsiatiivi (Peeter Malkov) ja kultuurkapitali toel tuuakse laiema kuulajaskonna ette meie muusikakultuuri arhiiviväärtusega varamu, eesti muusika, mis on salvestatud aastakümneid tagasi ning mis siiani oli kättesaadav vaid Eesti Raadio fonoteegis.

Noorema põlvkonna muusikahuvilistele peaks siinkohal ehk meenutama omaaegse väljapaistva flöödikunstniku Samuel Sauluse (1933–1990) muusikutee mõningaid olulisi pidepunkte: aastast 1955 mängis ta Jaan Tamme nimelises puhkpillikvintetis, olles 35 aastat ka ansambli kunstiline juht; 1957. aastast oli ta ERSO orkestrant, hiljem kontsertmeister ja orkestri solist; 1960. aastal asutati Samuel Sauluse initsiatiivil Tallinna Kammerorkester ja ansambel Barocco Revaliensis; Sauluse kui hinnatud pedagoogi tööpõld avanes aastal 1976 Tallinna konservatooriumis. Ja nagu võib lugeda Tiia Järgi asjatundlikult koostatud plaadibukletist, kirjutas Eduard Tubin Samuel Saulusele flöödisonaadi ning Ester Mägi pühendas talle oma „Duod rahvatoonis”.

Selle plaadi muusikaline materjal on selles mõttes hästi nutikalt kokku pandud, et näitab Samuel Saulust kui interpreeti võimalikult mitmekülgsetes kooslustes – siin on teos sooloflöödile (Kuldar Singi Süit sooloflöödile, 1965), kahele flöödile (Mati Kuulbergi Sonatiin kahele flöödile, 1976, salvestatud koos Jaan Õunaga), mitmeid värvikaid ansambleid (Alo Põldmäe „Prelüüd, Fugett, Postluudium”, 1978 ja Ester Mäe Partita „Vanalinn”, 1987) ning plaadi lõpus ka üks suurem orkestriteos (Kuldar Singi Kontsertiino, 1988), mis kõlab ERSO esituses Peeter Lilje dirigeerimisel. Muljetavaldav on sel plaadil ka Samuel Sauluse ansamblipartnerite nimistu: Urmas Vulp, Toivo Peäske, Allar Kaasik, Kalju Terasmaa, Lille Randma, Mati Lukk jt.

Tähtsusetu pole seegi, et kõnealune plaat annab hea ülevaate eesti kammermuusikast läbi kolme aastakümne: varaseim teos pärineb aastast 1965 ning hiliseim 1988. aastast. Muuseas, ühelt ja samalt heliloojalt, kelleks on Kuldar Sink. Raske oleks eelnimetatud helitööde seast interpretatsiooniliselt mõnda eriliselt esile tõsta – see plaat paistab tõestavat, et Samuel Saulus kui flöödikunstnik mängis alati ja mis tahes kooslustes säravalt. Aga kui lähtuda n-ö isiklikust sümpaatiast, siis ehk enim positiivseid emotsioone tekitasid Ester Mäe Partita „Vanalinn” ja Kuldar Singi Kontsertiino artistlik ning energiliselt väljendusrikas esitus. Kokkuvõttes väärt kuulamiskogemus kõigile, kes peavad lugu heast muusikast heas ettekandes.

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht