Svingisõbrad langetavad pea

Horre Zeiger Bigband

Järgmisel aastal tähistab Horre Zeigeri bigbänd oma 60. tegevusaastat, paraku ilma maestrota. Teisipäeval sängitati Horre Zeigeri põrm Metsakalmistu mulda. Väärikale eluteele (14. III 1932 – 27. II 2013) on pandud punkt. Aastate jooksul on bigbänd oma kontsertide ja tantsuõhtutega kasvatanud enesele suure fänniklubi. Muusikasõpradele on koduõuele toodud parimat svingi maailmast. Miller, Ellington – need nimed ütlevad kõik. Samaviisi pidanuks ka Horre Zeigeri nimi maailma jõudma. Ellington oli oma orkestriga seotud 50, Count Basie 49 aastat, aga meie mees oli orkestri ees 57 aastat järjepanu! Bigbändi repertuaaris on aukohal hoitud ka Raimond Valgre loomingut ja loomulikult ka dirigendi enda palu. Aastate töö on tulevastele põlvedele jäädvustatud kolmel CD-l. Eestimeelsus kujundas tugevasti Horre Zeigeri helikeelt ja loomingut. Suitsupääsuke kinnitati meie rahvuslinnuks 1962. aastal, aga juba mõni aasta varem hakkas pääsukese kujutis kaunistama bigbändi noodipulte.

Härrasmehelikkus, soliidsus – need sõnad sobivad ehk kõige paremini iseloomustama lahkunut. Laitmatu käekiri, oskuslik sõnakasutus lisaks.

Aastate eest tuli käibele tore nali. Mis on mõtetevahetus? Kui lähed ülemuse juurde oma mõttega ja tuled tagasi tema omaga … Horrega vaidlema minnes tuli alati oma tõed põhjalikult välja kujundada, sest muidu tegi ta sind oma argumentidega kohe pihuks ja põrmuks. Ja vaielda-diskuteerida talle meeldis.

Aleksander Suumani luuleridades peitub sügav sisu. „Ei ole õige öelda, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased …”

Soojust oli rohkesti ka Horre Zeigeri hinges ja tema loodud muusikas. Aitäh kõige hea ja ilusa eest!