Sihtidest ja asutustest, uuesti

Marko Lõhmus

Jaanipäeva-eelses Sirbis oli mul võimalus analüüsida sihtasutuste loomist laiemas kultuuripoliitilises kontekstis („Sihtidest ja asutustest”, Sirp 21. VI 2013) ning jutt lõppes sinna, et Eesti Muusikanõukogu (EMN) juhatusele olid värskelt edastatud Eesti Kontserdi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri põhikirja projekt. Nüüd on mõlemad dokumendid saanud moodustaja õnnistuse, sihtasutused on registreeritud ja töö alanud. Tõsi, mõlema organisatsiooni puhul on veel elus ka riigiasutus, seega on praegu tegemist ilmselt kõigile asja sees olijatele keerulise ja stressirohke üleminekuajaga.

Esmalt mõni sõna muusika esindusorganisatsioonide kaasamisest sihtasutuste loomise protsessis. Ühe koosoleku kujul seda tõesti oli – EMNi aastakoosolek ja kohtumine tollase kunstide asekantsleriga 17. juunil. Pärast ministri vahetust detsembri algul tegid ka heliloojate ja interpreetide liidu ning muusikanõukogu juhid visiidi uuele kultuuriministrile. Viimane tõi kaasa lubaduse, et asutatavate sihtasutuste nõukogusse kaasatakse esindusorganisatsioonide esindaja. Sellega piirdusidki konsultatsioonid esindusorganisatsioonide ja loomeliitudega muusikavaldkonna mõlema eluliselt olulise asutuse fundamentaalse reformi läbiviimisel. Küll oli arvukalt arutelusid ministeeriumiametnike ja mõlema asutuse juhtkonna vahel, ministeeriumis käisid ka ERSO orkestrantide esindajad. Ja see üht-teist ERSO puhul ka päästis. Milliseid muutusi on siis tehtud poole aasta taguses põhikirjade projektis?
Kui kõrvutada ERSO põhikirja juunikuist tööversiooni, valitsusele esitatud põhikirja ja lõpuks registri varianti, siis viimases on üldsätetes fikseeritud, et ERSO on 98 liikmega sümfooniaorkester. Teine oluline täiendus on see, et SA ja töötajate töösuhetes lähtutakse kollektiivlepingust. Küll on valitsusele esitatud põhikirjaga võrreldes lõppversioonist kadunud säte, et ERSO on etendusasutus „Etendusasutuse seaduse” mõttes.
Väga oluline täiendus on tulnud ERSO põhikirja juhatuse ossa. Sellest oli juttu ka minu juunikuises artiklis, et SAks muutumisega distantseerusid teatrid „Etendusasutuse seaduse” normist, kus juhid valitakse avaliku konkursi kaudu. SA ERSO kehtivas põhikirjas on aga see nõue suisa kohustuslik: juhatus koosneb ühest liikmest, kes valitakse avaliku konkursi korras. Avalik konkurss kuulutatakse välja, kui juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud enne juhatuse liikme lepingu lõppemist. Avaliku konkursi läbiviimiseks moodustab nõukogu konkursikomisjoni, kuhu kaasatakse vähemalt üks orkestri esindaja. Eesti Kontserdi (EK) põhikirjast me kahjuks juhi konkursi nõuet välja ei loe. Nii otsustaski EK nõukogu oma esimesel koosolekul pikema jututa sõlmida kolmeks aastaks leping ametis oleva juhatuse liikmega.
Täpsustunud on ERSO loomenõukogu kokkuseadmise põhimõtted: see koosneb juhatuse liikmest, peadirigendist, orkestri kontsertmeistrist ning kolmest orkestri liikmete valitud ja kuni kolmest peadirigendi esitatud liikmest. Ka EK registreeritud põhikirjas on viide esindusorganisatsioonide kaasamise kohta, kuid millegipärast soovituslikus vormis, mida ühelt põhikirjalt ei ootaks: loomenõukogusse kuuluvad juhatuse liige, peaprodutsent, Kultuuriministeeriumi esindaja ning soovituslikult Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Muusikanõukogu esindajad ning teised muusikaavalikkuse esindajad.
ERSO puhul on põhikirja viimasesse versiooni tulnud täiesti uue osana orkestri kunstinõukogu – ei leia me seda ei suvisest versioonist, mida EMNile tutvustati ega valitsusele esitatud põhikirjast. Põhikirja järgi on kunstinõukogul soovituslik roll repertuaari kujundamisel ja hindamisel. Oluline on, et sellesse nõukogusse kuuluvad kõik ERSO pillirühmade kontsertmeistrid. Selline laiapõhjalisus ja fakt, et ERSO muusikud pidasid vajalikuks teha põhikirja niisugune täiendus, kõneleb enese eest.
Juunikuise artikli lõpetasin viitega, et SA Eesti Kontserdi puhul on kavandatavas põhikirjas organisatsiooni struktuur, mis riigiasutuse puhul oli fikseeritud põhimääruses, jäetud asutuse siseasjaks. Tänini. Tollane kaunite kunstide asekantsler pahandas minuga kirja teel, et ma ennustasin Eesti Rahvusmeeskoorile kui Eesti Kontserdi kollektiivile-struktuuriüksusele kadu. Polevat mõeldav, et SA Eesti Kontsert saab nõukogu, kes RAMi likvideeriks. Ega ma seda mõelnudki, et keegi RAMi lauljad lahti laseb. Aga EK nõukogu ei pidanud vajalikuks oma esimesel koosolekul asutuse struktuuri kinnitada, mistõttu täna, kui Eesti Kontserdi töötajad, sh meeskoori lauljad on lepingutega riigiasutusest sihtasutusse üle läinud ja kõik tööl, kuid jään oma väite juurde – muusikakollektiivina Eesti Rahvusmeeskoori sihtasutuse tekkest alates Eestis pole.
Märksa selgemalt on sõnastatud ERSO põhikirja struktuuri osa: ERSO töötajas­kond jaguneb administratiivseks ja loominguliseks personaliks, ERSO loomingulisse koosseisu kuulub täismõõduline neljase puupuhkpillikoosseisuga sümfoonia­orkester. On ülimalt hea, kui põhikiri fikseerib mingid olulised põhimõtted ega jäta neid juhatuste ja nõukogude otsuste või otsustamatuse meelevalda.
Hea on see, et ERSO põhikirja lõpetab osa, mis selgelt deklareerib: sihtasutus ei või jaguneda ega ühineda teiste asutustega. Ja halb on see, et Eesti Kontserdi põhikirjas sellist imperatiivset vormi pole ning kõik on jäetud asutaja ehk siis Kultuuriministeeriumi otsustada.
Nagu öeldud, kaasati mõlema asutuse nõukogu moodustamisse loomeliidud ja muusikanõukogu. Viimne tegi mitmel korral ettepanekuid, et loodavate sihtasutuste nõukogud oleksid suuremad kui algselt kavandatud viis liiget. Eesti Kontserdi kui väga suure ja valdkonnas tohutu mõjuga asutuse puhul muutis ministeerium nõukogu suurust viielt seitsmele sõna otseses mõttes viimasel hetkel, kui eelnõu oli juba valitsuse poole teel. ERSO-le aga jäigi viieliikmeline nõukogu. Meenutan, et ministeeriumi üks olulisemaid sihtasutuste loomise argumente oli see, et asutus saab nõukogu liikmete näol juhi kõrvale efektiivsed ja kompetentsed partnerid. Jääb arusaamatuks, miks seitsme oma valdkonna asjatundja kompetents on kehvem kui viie oma.