Sempre con brio

Toomas Velmet

XI Eesti noorte interpreetide konkurssfestival „Con brio” 27. ja 28. XI ning lõppkontsert 5. XII Estonia kontserdisaalis.  Katse ennustada, mis on hea või mis on halb,  lõpeb harilikult ebaõnnestumisega, eriti kui tegu on värske ideega. Murdelistel üheksakümnendatel käis Eesti Kontserdis tõenäoliselt eksperdi ametis töötanud pianist Madis Kolk välja idee korraldada konkurss, mis on kõige ausam viis leida uusi talente ja kindlustada neile minimaalnegi koht Eesti Kontserdi lavadel. Värske, aga ühtlasi ka pisut kahtlane tundus toona konkursi reglement, mis lubas osa võtta ükskõik kellel ja ükskõik millise repertuaariga.  Eks ole ju päris sarnane TV-formaadiga „Eesti talent”, mis omakorda on ju pärit 2007. aastast Inglise teleformaadist „Got Talent” ja levinud üle maailma. Tuleb tunnustada Eesti Kontserdi renomeed, et „Con brio” lavale pole trüginud mustkunstnikud ja lehepillimängijad. Põnev on asjaolu, et keegi ei mäleta täpselt, kuidas käivitus „Con brio” 1991. aastal – muide, ka selle aastaarvu suhtes on olnud kõhklusi. Kuid kahtlustele vaatamata on konkurss ennast tõestanud, õigemini on konkursi võitjad ja eriauhindade saajad nüüd juba ligi kahekümne aasta jooksul tõestanud, et mäng väärib küünlaid.      

Konkursi korraldus on stabiliseerunud, lisaks EK-le panevad õla alla veel EM TA, ER SO, Vanemuise sümfooniaorkester, Klassikaraadio, ETV, Eesti Interpreetide Liit ja veel International Holland Music Sessions. Positiivne näitaja seegi. 

Kes on siis hoidnud ettevõtmise kvaliteeti kümne varasema konkursi tulemusel? 1991. aastal võitsid esimese „Con brio” viiuldaja Arvo Leibur ja pianist Risto Laur. Kumbagi ei pea tutvustama, kuid ehk on huvitav teada, millega nad tegelevad. Leibur on ER SO ja Holland Symphony  Orchestra kontsertmeister ning aktiivne solist-ansamblist kõikide meie kontserdielu võimaluste piires, lisaks veel EM TA dotsent. Laur on talent, kes jaotab end mitme tegevuse vahel nii pianisti, jazzpianisti, helilooja kui ka pedagoogina. Ta on hetkel justkui orbiidilt kadunud, kuid ega suurt talenti kaua varjata pole võimalik, küll ta sealt Nissi või Turba trollidemaalt jälle välja ilmub. Aasta 1992 tõi jällegi kaks võitjat: esimest ja seni viimast korda  konkursi ajaloos laulja Meeli Kallastu ja taas viiuldaja Andrus Haav. Esimese, nüüd Meeli Lassi kohta on vähem informatsiooni, aegajalt on ta nimi vilksatanud afiššidel ja praegu laulab ta Estonia kooris. Haav kolis halbadel aegadel perega Soome, kuid on siiski naasnud ositi koju, Estonia orkestri kontsertmeistriks, aga jätkab ka Soome Rahvusooperi orkestri 3. kontsertmeistrina. Ega midagi – eesti mehed (viiuldajad) taluvad palju.       

1994. aasta tõi ühe võitja ja see oli pianist  Ralf Taal. Ka mees, kes talub palju, olles Estonia ja muusikaakadeemia kontsertmeister, kuid sooritab aeg-ajalt väga kvaliteetseid hüppeid lavale Klavierabend’iga või solistina ER SO ees. 1996. aastal läks järg puhkpillimängijate kätte: peapreemia võitis saksofonist Virgo Veldi, kelle müstiliselt iseseisev aktiviteet pole tänaseni kustunud, pigem stabiliseerunud ja tasakaalustunud nagu peabki. Kvartett SaxEst on tema eestvedamisel saavutanud rahvusvahelise  tunnustuse ja orbiidi, sama ka Veldi töö pedagoogina nii Eesti muusikaakadeemias kui teispool lahte. 1998. aasta tõi orbiidile 19aastase pianisti Age Juurika, kes on tänaseni käinud jonnakalt oma rada, tegemata ühtki kompromissi. Täiendanud end Moskvas fantastilise pedagoogi Vera Gornostajeva juures ja lõpetanud tänavu EM TA doktorantuuri, on ta samas ka õppejõud ja maksimaalselt rakendatud nii Eestis kui Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras,  Taanis, Prantsusmaal, Venemaal, Ukrainas, Hispaanias ja Ameerikas.     

Uuel aastatuhandel saabub „Con brio’l”  tšellistide ülemvõim. 18aastane Silver Ainomäe tõi värskeid tuuli välismaalt (Soomest) ja külastab meid ikka aeg-ajalt ka pärast võitu, viimati sarjas „Violino bis!”, kus esitas ei rohkem ega vähem kui Beethoveni täistsükli – kõik sonaadid ja variatsioonid. Teeninud rahvusvahelist tunnustust mitmel konkursil, on ta maandunud üle ookeani ja on möödunud hooajast Denveris Colorado Symphony Orchestra tšellorühma kontsertmeister. Talendid  koju! 2002. aasta toob meile uue noormehe tšelloga – Marius Järvi, jällegi Soomest. Ikka pärit Laine Leichteri klassist nagu Ainomäegi ja jätkanud Soomes, on see talent tõepoolest koju saabunud ja täiendanud ER SO ridu ning nagu möödaminnes üllitanud 5-6 heliplaati ja täitnud võimaluste piires ka EK kavu, küll ühes, küll teises formaadis.     

  Tagasi pianistide valdkonda tõi võidu 2004. aastal Mihkel Poll, kes oli juba tolleks ajaks mitme konkursi võitja, aga ka pärast „Con  brio” triumfaalset võitu (4 eripreemiat) jätkus esikohtade rida nt Tallinna rahvusvahelisel ja Hispaanias Ferroli konkursil. Nüüd on Pollil eesmärk jõuda – maksku, mis maksab – maailma eliitlavadele ja ta on vist ainuke, kellel on sel teel eestimaine mänedžer Juko-Mart Kõlari näol.     

  2006. aasta tõi taas peavõidu puhkpillimängijale: selleks oli oboevirtuoos Riivo Kallasmaa Vanemuise orkestrist. Kõigist võitjatest on ta ainuke, kellest on ETVs tehtud lausa kaheosaline muusikadokumentaal, mida kohtab aegajalt saatekavaski (viimati 2. XII). Tore teada,  et mees valdab lisaks oboele ka vokaali ja teda võib kohata sellise nõudlikkusega koosluses nagu Vox Clamantis. Viimase „Con brio” (2008) võitis pianist nimega Jaan Kapp, kes toodi juba 15aastasena 2004. aastal esile Luzernis Eurovisioni klassikavõistlusel. See on mees, kes võimsale stardihüppele vaatamata liigub edasi tasakaalukalt ja kindlalt. Tema karjääris võib kindel olla, sest see on targalt rajatud kõigutamatule vundamendile.     

Tänavune „Con brio” tõi lavale kaheksateist ühikut (palun vabandust) esitajaid, nende hulgas soliste, duosid ja trio. Noorim osavõtjaist  on sündinud 1992. ja vanim 1980. aastal, mis on ka reglemendis vanusepiir. Esitusi hindas väärikas žürii René Eespere juhtimisel, liikmed olid Marje Lohuaru (EM TA), Heidi Pruuli (ETV), Tiia Teder (Klassikaraadio), Arvo Leibur (ER SO), Margus Vahemets (Vanemuise orkester), Marko Martin (EIL) ning Tuuli Metsoja, Neeme Punder ja Svea Ideon Marks Eesti Kontserdist. Osavõtjate hulgas oli kaks pianisti, vokalisti, flötisti ja viiuldajat, kolm klarnetisti (üks  neist duos klaveriga), barokkviiuldaja, oboist, fagotist, tšellist, trompetist, akordioniduo ja klaveritrio. See tähendab, et pea pool osavõtjaist olid puhkpillimängijad ja see on ju tore. Kõik kaheksa puhkpillimängijat olid hea tasemega, nende hulgas ka konkursi noorim solist, suure potentsiaaliga klarnetist Marten Altrov. Temast noorem oli vaid finaali pääsenud Con Brio Trio tšellist Theodor Sink. Siinkohal tahan peatuda neil, kes ei mahtunud  seekord marjamaale ehk finaali, kuid kelle saatus siiski ei ole karjamaa. Duona registreerunud sopran Tui Hirv ja pianist Farištamo Leis esitasid esimeses voorus heal tasemel meil vähe lauldud repertuaari, s.o Debussy, Sallineni ja Poulenci teoseid, ning huviga kuulanuks ka nende finaaliks üles antud Britteni, Prokofjevi ja Tubina teoseid. Ärgu keegi solvugu, kuid mina eelistanuks seda kooslust küll finaalis akordioniduo asemel. Päris soliidne pianist Kirill  Lisijenko, kes sellest aastast õpib Sibeliuse akadeemias, pani end suure huviga kuulama nagu ka põneva repertuaariga barokkviiuldaja Meelis Orgse koos Reinut Tepiga, keda kuulaks iga kell. Trompetist Aare Ots on ehk mees, kes võiks heal päeval ka Sergei Nakariakovile tuule alla teha, igal juhul on ta sinna teel. Et midagi olulist sõltub ka repertuaarivalikust, selle näiteks võib tuua klahv- ja nuppakordioni ehk AKduo koosseisus Kristel Laas ja Aivi Tilk. Ei vaidle  vastu, et I voor oli mõnda aega efektne, aga kui kogu repertuaar koosneb heliloojatest nagu Bargelski, Seppar, Hvoslef, Veldhuis ja RosingSchow, siis ei jõua see kuidagi pärale, kui hästi ka teoseid ei esitataks. Juba tuntud viiuldaja Kristjan Hallik on minu arvates teinud tubli sammu solistikarjääri suunas.       

Žürii lubas lõppvooru-kontserdile kuus ühikut (palun jälle vabandust) esinejaid (esinemisjärjekorras): Ivi Ots (viiul), Heli Ernits (oboe), AK -duo, Heili Rosin (flööt), duo Helena Tuuling (klarnet) ja Liivi Arder (klaver) ning Con Brio Trio koosseisus Maaren Randvere (viiul), Theodor Sink (tšello) ja Johan Randvere (klaver). Žürii kuulutas välja võitjana, s.t Eesti Kontserdi peaauhinna ja veel Klassikaraadio, EM TA ja EILi auhinna võitnud noore, tänavu TMKK  lõpetanud flötisti Heili Rosina. ER SO tunnustas Heli Ernitsat, ETV auhind läks duole Helena Tuuling – Liivi Arder. Vanemuise SO kutsub enda ette solistina Ivi Otsa ning publik hindas kõrgelt oma preemiaga noorimaid esitajaid ehk Con Brio Triot.        „Me pole nii vaesed, kui püütakse väita, ehkki meie rikkus ei ole selline, mida kaalutakse ja mõõdetakse,” on öelnud legendaarne professor Endel Lippus. Konkurss on lõppenud ja uus tuleb kahe aasta pärast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht