PEALELEND: “Maa ja ilm”

Kaie Tanner

Pühapäeval, 21. märtsil oli Estonia kontserdisaalis 2011. aastal aset leidva XI noorte laulupeo „Maa ja ilm” esitluskontsert, kus ligi seitsme tunni vältel kanti ette kogu peo repertuaar ning tutvustati dirigente ja heliloojaid. Helilooja ja arranžeerija Tõnis Kõrvits, kuidas see kontsert peegeldas laulupeo olemust?  TÕNIS KÕRVITS : Selline esitluskontsert on laulupidude ajaloos esmakordne ning formaat meeldis mulle väga: see oli pidulik ning ilmselt tähtis nii kuulajatele kui esinejatele. Olgugi et lood polnud viimaseni viimistletud, said kõik kohalolijad laulupeorepertuaarist pildi. Varem on laulupeo eel korraldatud koolitusseminare, kus seletatakse, kuidas laule õpetada ja  interpreteerida – metoodiline nüanss jäi praegu puudu. Samas on sügisel ka koolitusseminarid tulekul. Laulupeo kava kokku panna on väga keeruline ja peo kunstilised juhid (laulu- ja tantsupeo kunstiline juht Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmuth – K.T.) on teinud hea töö.

Muusika on sobiv ja kui see laulupeol tervikuna tööle hakkab,  on suurepärane. Uudisteoseid peaks laulupeokavas alati olema („Maa ja ilma” kavas on neid 11, lisaks 17 selle peo tarvis tehtud seadet – K.T.), ainult vanade lugude peal läbi ajada ei saa. Vanu armsaid laule on laulupeol niigi, ka see on tore. Heliloojate valikuga jäin väga rahule (laulupeol on oma loominguga  esindatud Tauno Aints, René Eespere, Olav Ehala, Gustav Ernesaks, Meelika Hainsoo ja Kristjan Priks, Karl August Hermann, Kadri Hunt, Jaak Johanson, Eugen Kapp, Ott Kask, Cyrillus Kreek, Aare Kruusimäe, Margo Kõlar, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kõrvits, Mihkel Lüdig, Alo Mattiisen, Erki Meister, Ester Mägi, Tõnis Mägi, Arne Oit, Priit Pajusaar, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Piret Rips,  Valdo Rüütelmaa, Mart Saar, Aarne Saluveer, Riho Sibul, Siiri Sisask, Raivo Tammik, Tonio Tamra, Veljo Tormis, Pärt Uusberg, Heini Vaikmaa ja Ülo Vinter – K.T.). Hea, et neid on palju – see muudab muusikavaliku mitmekülgseks. Mõneti üllatas, et kavas pole seekord ühtki Mart Siimeri laulu; tal on harilikult olnud huvitav vaatenurk ja muusikaline lähenemine. 

Kui midagi veel lisada, siis – laulupeol võib julgesti kasutada soprani kõrget registrit, see annab hõiskavat karakterit ning laulupeokoorile sära! Rokiploki lisamine laulupeole (ka see on 2011. aasta peol esmakordne – K.T.) töötab kindlasti – see on ju noorte pidu. Repertuaari raskusaste tundus mulle täiesti normaalne. Natuke pingutada tuleb vahel ikka, nagu näitas  ka eelmine laulupidu „Üheshingamine”. Tulemus tuleb seda parem. Kindlasti võib kuuldu põhjal öelda, et 2011. aastal tuleb hea laulupidu. Nagu alati!

Küsinud Kaie Tanner